Lapsevanema kiri: Vanemahüvitis on poolik

Kuigi pean ennast nooreks inimeseks, olen kogu oma täiskasvanuea suhtunud vastutustundega enda tulevikku. Oma pensionipõlve kindlustamiseks on mul nii teine kui kolmas pensionisammas.

Tulevikku silmas pidades on abikaasaga kahe peale võetud eluasemelaen, et vanemas eas oleks midagi ka kinnisvara näol hinge taga.

Peale ülikooli lõpetamist keskendusin karjäärile, nüüd olen äsja saanud esimest korda emaks. Tuleb tunnistada, et meie pere jaoks oli lapse saamise otsuse juures väga oluline vanemahüvitis, mis aitab garanteerida meie tänaseks kolmekuulisele kaunitarile sellist lapsepõlve, nagu me abikaasaga temale kindlustada soovime. Kui on midagi, mis Eesti riik oma 20 taastatud iseseisvuse aastaga hästi on teinud, siis on see kindlasti vanemahüvitise süsteemi loomine. Tean, et nii mõtlevad väga paljud minuealised.

Aga hiljuti sain teada, et kui tööl käisin, siis lisas riik enda loodud mudeli järgi iga kuu minu pensionifondi neli protsenti minu palgast, kuid lapsega koju jäädes seda ei tee. Ja see tundub ebaõiglane.

Esiteks, kui saan viis last ja olen igaühega neist poolteist aastat kodus, siis vähendab see olulisel määral minu tulevikus saadavat pensioni. Justkui riik karistaks mind laste kasvatamise eest. Ja teiseks on ju just minu lapsed täiskasvanuks saades tegelikult need maksumaksjad, kes siis riigieelarvesse minule pensioniraha maksavad.

Seepärast palun, head riigimehed, et mõtleksite sellele ja kõrvaldaksite ebaõigluse, mis muidu pensionieas tabab tänaseid lapsevanemaid.