Lapsevanem: piisab halvast seltskonnast, haigest kasuisast või sugulasest, et olla vägistamise ohver
Teame ju tegelikult kõik, et iga "ei" ei ole "ei", mõni neist on "võib-olla", mõni on ka "jah". Siin võib olla erinevusi põlvkondade vahel, kindlasti on neid ka kultuuride vahel. Oleme kuulnud hirmsaid lugusid liberaalsest maailmast pärit naiste ja konservatiivsest kultuurist pärit meeste kohta.
Üks oluline tähelepanek tuleb siiski teha: me ei saavuta kunagi ahistamisvaba maailma, sest halvad asjad juhtuvad ja jäävad alati juhtuma. On inimesi, kes ei hooli või teevad meelega liiga, on neid, kes ei aktsepteeri samu väärtusi mis teised, ning ka neid, kes lihtsalt ei suuda end talitseda.
Elame maailmas, kus pornograafia on lokkav, selles kujutatakse kõike, mida fantaasia võib iial toota. Meie ühiskonnas reklaamitakse palja naise kehaga kõike, mida võimalik. Samuti on naise keha üldise arutluse objekt: ilumaailm seab saavutamatuid standardeid, lisakilod teenivad ära inimeste kohtuotsuseid.
Meie suhtumine nii seksuaalsusesse kui kehasse on kaugel loomulikust ja rahutoovast. Seks ei ole inimeste silmis seotud tingimata armastusega ega keha inimese isiksusega. Selle tulemusena tekib palju katkiseid inimesi.
Iga naine ja iga laps võib sattuda vägistamise ohvriks. Piisab halvast seltskonnast, haigest kasuisast või sugulasest. See võib juhtuda noore tüdrukuga täiesti süütuna tunduval peol, kui tuttav noormees midagi joogi sisse poetab, see võib juhtuda ka omaenda kallimaga, kes end järsku enam talitseda ei suuda. Kõige rohkem saame ennast, oma tütreid, õdesid, õpilasi ja lähedasi kaitsta, kui oleme kõik sellest teadlikud. Sellest, et meid võib tabada seksuaalne vägivald. Teadlikkus annab valmisoleku, valmisolek võimaldab end kaitsta ja paljudel juhtudel halvima ära hoida.
Jah, kasvatame oma poegi ja õpetame neid, peamegi seda tegema. Kuid ei saa endale lubada ka seda, et usume sinisilmselt ja ei ole valvel.
Kui Sulle ei meeldi, et meestöökaaslane Sind puudutab, siis ütle. Kui Sa ei tea, kas see on isiklik sümpaatia (mis Sulle iseenesest sobiks) või ta käitubki kõigiga nii (mis Sulle ei sobi), siis küsi. Enesekehtestamine on elus väga oluline oskus. On normaalne kollektiivis kõigi naistega familiaarne meeskolleeg liistule tõmmata. On väga normaalne end seltskonnas liiga vabalt tundev mees korrale kutsuda, olgu ta või ekspeaminister.
See ei ole lihtne, sest naisena oleme vahelduvate tunnetega. Ühel hetkel tunneme end meelitatuna, teisel hetkel hüljatuna või solvatuna. Probleemide vältimise võti on mõelda ette ja mõelda asjad läbi. Kui inimene tunneb end ebamugavalt, peab ta enda eest seisma, mitte oma sisetunnet vaigistama. Seda peaksime oma tütardele õpetama.
Olen elus nende põhimõtete järgi elanud ja see on mind hoidnud. Me kõik teeme vigu ja sooviks, et kui mina kedagi oma käitumisega ahistan, siis ta ütleks seda mulle kohe. Seda kõike kavatsen ma õpetada ka oma tütardele. Vana muinasjutt kurjast hundist on aktuaalne ka tänapäeval.
