Kuuldused minu surmast on tugevasti liialdatud!
Selle kuulsa Mark Twaini tsitaadiga võiks tegelikult väga hästi kirjeldada eesti keele hetkeolukorda. Pannes selle päevapoliitika võtmesse, ei saa tahes-tahtmata mööda vaadata kolmest faktorist, mis kasvatavad eesti keele tähtsust Eesti vabariigis :
1. Kohalike venelaste kadu tänu madalamale iibele ja ulatuslikumale väljarändele on ligi kolm korda suurem kui eestlastel. Numbriliselt on olukord järgmine ; nii eesti kui vene keelt kõnelejate arvukus on mõlemas rahvusgrupis vähenenud ligi 40 000 inimese võrra. Eestlasi on aga Eesti elanikkonnast 2/3 ja muu keelseid 1/3 ehk siis kadu on olnud 1 : 3 vastu. Tänu sellele on ka eestlaste osatähtsus tõusnud 1% kogu elanikkonna hulgas.
Need arvud ei sisalda ainult negatiivset iivet, vaid ka väljarännet ja sealjuures ka võimalust, et emigreerunud eestlased tulevad Eestisse tagasi. Usutavasti on see oluliselt suurem kui, et seda teevad siin varem elanud venelased.
2. Vaatamata paljudele vigadele integratsioonipoliitikas oskab järjest rohkem venelasi eesti keelt ning on osa Eesti ühiskonnast. Isegi kui nemad pole veel eestlased, siis nende lapsed juba võivad olla.
3. Vene keelt hästi valdav eestlaste põlvkond on minemas pensionile ja suurem osa nooremast põlvkonnast ei oska üldse vene keelt. See tähendab, et ilma eesti keele oskuseta läheb siinne venelaste hakkama saamine oluliselt keerulisemaks kui varem.
Loomulikult ei tähenda see mitte mingit moodi nagu eestlaste negatiivne iive poleks probleem! Tegemist on Eesti vabariigi jaoks konkurentsitult kõige suurema probleemiga ja Eesti poliitikud peaksid andma endast kõik, et sündimus oleks suurem kui suremus ja väljaränne (mitte aga käima Moskva ajakirjanikele oma rasket riigikogulase elu kurtmas ).
Vaadates kogu teemat natuke laiemalt ei saa kuidagi mööda minna ka Venemaa demograafilisest olukorrast, sest Yana Toomi toodud võrdlus Moskva eeslinnaga on täielik Banzai!
Kuigi Venemaa raporteeris eelmisel aastal esimest korda pärast NSVLi kokku kukkumist positiivsest iibest, siis on isegi Putin pidanud tagasihoidlikult nentima, et praeguste trendide jätkudes elab Venemaal 2050. aastal ainult 107 miljonit inimest ( praegusest 143 miljonist ). Sealjuures on ta muidugi jätnud targalt puudutamata teema, et positiivne iive tuleneb peamiselt mittevenelaste hulgast... Ja me räägime siinjuures veel ametlikust statistikast, mis pole tavaliselt mitte kunagi ja mitte kusagil tõene.
Sellel teemal on kõige rohkem häirekella löönud Venemaal just sõjaväelased, sest juba lähitulevikus on oodata , et ligi 40% Vene Föderatsiooni ajateenijatest on moslemid. Sellega seoses aga muutuvad igasugused sõjakäigud "lõunas" oluliselt keerukamaks, mis seletab ka seda, miks Venemaal vaadatakse järjest enam palgasõjaväe poole (raha puudumine on siiski selle idee elluviimist oluliselt aeglustanud).
Venemaa rahvastiku kiire vähenemine ning sellega seoses järjest kasvav kodusõja ja poliitilise ebastabiilsuse oht on Eesti Vabariigile vägagi reaalne tuleviku ebameeldivus.
Rääkides veel Venemaast siis pikemas plaanis on kohaliku vene elanikkonna jaoks "suure naabri" olemasolu pigem negatiivne. Peamiselt nähakse Moskvas kohaliku elanikkonda nagunii "kadunutena" mitte aga vendadena nagu osad veel unistavad, seega ei kõhelda neid kasutamast ka tööriistadena rahvusvahelises poliitikas olukordades, kus kaotajaks pooleks on kohalik venelane.
Paljudel venelastel on arvamus nagu oleks Eesti kõigest vahetusraha ameeriklaste ja eurooplaste jaoks, unustavad samas ära mündi teise külje, et vajadusel on ka nemad kõigest vahetusraha Moskva jaoks. Sealjuures lähtudes nende endi loogikast, on kõigele vaatamata iseseisval riigil Lääne jaoks oluliselt suurem väärtus maailmaturul kui "kadunud" vennasrahval Venemaa jaoks, kes pole kunagi oma kodanikke väga kallilt hinnanud.
Tagasi tulles kaugest välispoliitikast kodusele pinnasele, siis ei ole ma kunagi suutnud ära imestada keskerakondliku kaadripoliitikat. Isegi parima tahtmise juures ei saa võtta vene koolide eest võitlevat Mihhail Kõlvartit ja Yana Toomi millegi muuna kui Savisaare pilkena vene elanikkonna suunas.
Kasahstanis sündinud, Pärnust nõukogude võimu poolt küüditatud mehe ja Korea naise poeg võitleb Tallinnas vene koolide eest, kui see ei kõla veidra anekdoodina, siis ma ei tea, mis võiks üldse kõlada. Peale selle, et mõlema tegelase vene päritolu on pehmelt öeldes küsitav, puudub neil tegelikult igasugune erialane kompetents haridusküsimustes. Selle eest on nad aga igati kompetentsed võimaluste suhtes, kuidas omale poliitilist kasu lõigata.
Nende väljapakutud lahendused ei ole kasulikud ühiskonnale, ei Eesti riigi jaoks ega ka Eestis elavatele vene noortele ja teenivad ainult nende enda era huve - järgmine põlvkond vene noori, kes muidu võiksid olla tulevikus edukas ja Eestit ja kohaliku vene kogukonda edasiviiv põlvkond, tuleb nende meelest jätta ilma keeleoskuseta ja korraliku hariduseta - väga hea ja haritud venekeelne õpetajate põlvkond on kohe-kohe minemas pensionile, aga uusi pole peale tulnud, sest vene koolide jaoks ei ole terve iseseisvusperioodi jooksul õpetatud õpetajaid! (kuidas sellistes tingimustes saab tulevikus õpe olla kvaliteetne, seda teavad ainult Kõlvart, Toom ja nende peremees Savisaar ise).
Kuid vahendeid valimata tuleb ju valijaskonda säilitada.
Õnneks pole paljud venelased siiski nõus oma laste normaalset tuleviku ohverdama Keskerakonnale maksimaalse kasu nimel. Tänu sellele ei ilmunud viite tuhandet inimest sügisel protesteerima Riigikogu ette ja asjaosalised ise pidid hakkama hoopis vene koolide juhte ähvardama (ju siis ikka elukogenud pedagoogid ei tea, mis on lastele kõige parem).
Lõpetuseks võib öelda ainult seda, et nii eestlased kui ka venelased peavad kuidagi omavahel hakkama saama ja selle eelduseks on see, et me saame üksteisest aru. Vaatamata Yana Toomi ootustele ei kao eestlased kuhugi ära, nagu ei kao ka venelased ning praeguseks peaks olema vast juba kõigile selge, et Eestis ei tule mitte kunagi teiseks riigikeeleks vene keelt. Samuti võimalus, et siin hakkab kunagi uuesti kehtima Vene võim, on kaduvväike, see eeldaks Lääne tahet ja seda pole kusagilt näha, enne hakkavad ameeriklased koos hiinlastega Venemaad omavahel ära jagama - suur tühi maa, mis istub nii vajalike ressursside otsas...
Meid tavalise kodanikuna on aga palju olulisem see, et meil oleks töö, meil oleks turvaline elukeskkond, meie lastel läheks paremini kui meil ja kõige sellega seonduvalt poleks meie elu täis stressi. Viimane asi, mida me vajame on, et mingi poliitiline jõud hakkaks veelgi enam omakasu nimel külvama rahvuslikku vihavaenu.
Kas tõesti keegi usub, et Yana Toomi ja tema Keskerakonna seltsimehi huvitab lihtsa vene inimese käekäik või huvitab neid rohkem igavesti kestev konflikt, mis tooks neile nende samade lihtsate inimeste hääled ja sellega seoses ka head, hästi tasustavad kohad linnavalitsuses ja Riigikogus ?
