Kutsumata külalised saadan pikema jututa värava tagant minema!
Seda lugu ajendas mind kirjutama üks Perekooli foorumi teemapüstitus, kus perele olid külalised tulnud, neile pakuti head-paremat, külalisrahvas nõudis veel arbuusi juurdegi, aga teemapüstitaja vastas, et pole rohkem. Tegelikult külmikus oli, kuid see oli plaanitud hoida oma pere jaoks teisteks päevadeks, kuna elatakse maal ja ei käida iga päev poes. Külaliste laps nägi kogemata seda arbuusi ja hakkas nutma, mispeale tembeldati võõrustav perenaine kitsiks ja kurjaks perenaiseks.
Mõtlesin, kuidas mina oleks antud olukorras käitunud. Jõudsin järeldusele, et olgu külalised kutsutud või kutsumata, mingil juhul pole neil õigus dikteerida reegleid minu kodus. Kui tullakse külla, panen midagi lauale ja see ei tähenda, ,et pean lauale laduma kogu oma toiduvaru. Pole külaliste asi minu külmikut revideerida ja nõuda, mida tahes. Nemad leppigu sellega, mis on lauale pandud. Ka oma lapse olen kasvatanud vaimus, et võõras kohas olles ei ahnitseta, ei nõuta , ei joosta toiduga ringi jne. Kui peakski mõni jonnihoog peale tulema, ei tuleks selle pealegi, et hakata pererahvale midagi ette heitma, pigem ikka rahustan lapse maha ja selgitan olukorda.
Kui minul külas olles keegi hakkaks mind kitsiks tembeldama, näitaksin sellisele kohe ust. Päriselt ka. Kui oled võõras kodus, siis tuleb selle pere reegleid jälgida ja mingit isetsemist ma ei talu.
Eriti tigedaks teevad mind kutsumata külalised. Pole üldse harv juhus, kui suvel maal mõnusat pereidülli nautides laekub värava taha auto(de)täis pooltuttavaid, kes on võtnud nõuks meie juurde puhkama tulla, kuna juhuslikult sattusid siiakanti. Et nagu mismõttes? Meil on mobiiliajastu, numbrid olemas, kas on raske helistada ette ka küsida, kas üldse kodus oleme ja mis plaanid on?
Kui tullakse ka korraks läbi tere ütlema, siis ikka ajame paar sõna juttu ja,joome kohvi, pole probleemi. Aga kui tullakse värava taha, laotakse kraam maha ja teatatakse, et jäädakse kohe mitmeks päevaks, siis see ajab ikka harja punaseks küll. Esimestel aastatel olin arem ja võtsin nad vastu, kuid nüüdseks olen juba nii karastunud, et ei lase oma pererahu enam häirida sellistel isehakanud külalistel. Vastangi nahaalselt, et kahjuks pole meil võimalust neid võõrustada, kuna oma perel on plaanid tehtud. Reaktsioone on olnud igasuguseid, alustades mõistmisest, lõpetades silmade pööritamisega, mille tulemusena oleme hiljem teistelt ühitelt tuttavatelt kuulnud, kui kadedad ja igavad me oleme, et ei raatsi oma maakodus külalisi majutada, milleks meile seda maja üldse vaja on siis?
Võib-olla olen ka mõne jaoks õel ja kitsi, aga tõesti - see on minu kodu ja siin kehtivad minu reeglid. Suvi on aeg, kui on rohkem mahti olla perega koos ja kohe üldse ei taha, et igasugused sageli ja ootamatult sisse vajuvad. Muidugi meie perele meeldib ka külalisi vastu võtta ja väikeseid pidusid teha, aga ikkagi planeeritult.
Kui külalistel on ülbust ilma teatamata sisse sadada, oma reegleid hakata tegema, siis jagub ka mul õigust oma kodu ja tõekspidamisi kaitsta.
