Kurb naine: mees vahetas minu oma ema vastu välja...

Olen abielus mehega, kelle emaga ma läbi ei saa. Kuna ämm on väga võimukas naine, parajalt rumal ka ja ta ise võtab mind kui ühte segavat atribuuti oma pojaga suhtlemise ja kamandamise teel, otsustasin ennast koomale tõmmata, teelt nö eest ära.

Ämmale see ilmselt väga meeldis, saab nüüd rahulikult poega kamandada nii, et mina ei kobise. Ja nüüd on tekkinud olukord, et mehel kodu jaoks aega ei olegi, ta kas on tööl või aitab ämma tema majas, niidab muru, kastab jms. Mees teeb seda kõike hea meelega ja ma ei saagi enam aru, miks me koos elame. Meie kodu teda ei huvita, minuga tegemised ei huvita.

Olukord tekkis peale äia surma ja kestab nüüd juba kolmas aasta. Rääkimine mehega meid kusagile viinud ei ole. Tema näeb oma tulevikku seal, ema majas, kus minu jaoks pole kohta. Tema ütleb, et ega ema pole igavene, kuid mismoodi pean elama siis täna ja praegu mina, sel ajal, kui tema seal mingi helge tuleviku jaoks müttab?

Olukord oleks võib-olla teistsugune, kui ma ämmaga läbi käiks, selle kohta ütleb mu mees, et ega tema süüdi pole, et ma tema emaga läbi ei saa. Ja kusjuures me ämmaga ei suhtle isegi minimaalselt, ei õnnitle teineteist isegi mitte sünnipäevadel.

Vägisi kisub lahutuseni asi. Kuidas teie olete olukorra lahendanud, kelle mees oma ema naisele eelistab?