Saan aru, et ajad on muutunud. Toit on nii kalliks läinud, et seda ei jätku igal inimesel enam endalgi lauale panna. Aga isegi sellisel juhul leiab ehk mõne sobiva lahenduse.

Ma arvan, et head kombed on siiski alati abiks. Külas käiakse tavaliselt ikka tuttavatel või pigem isegi sõpradel ja sugulastel. Nii paljukest võiks teiste eluga siis kursis olla, et kui on küllaminek, siis võiks arvestada teise poole võimalustega. Kui vähegi võimalik, võiks külaline ise midagi kaasa võtta. Eriti, kui ta on ennast n-ö ise külla kutsunud.

Külla minnes lausa suure söögikorra ootamine ei käi muidugi heade kommete alla. Üldjuhul võiks võõrustaja küll vähemalt teed või kohvi pakkuda. Kui selle jaoks ka raha ei ole, siis pole tõesti midagi parata. Mina näiteks korjan suvel ise ravimtaimi ja kui muud poleks pakkuda, siis seda suudaksin ikka lauale panna. Linnainimesel võib-olla pole ravimtaimi kusagilt korjata, aga no üks suur pakk musta teed võiks ikka kodus olla, seda on võimalik ikka päris odavalt osta.

Lastega on muidugi veidi raskem. Teismelised poisid on loomulikult hea isuga ja ma saan väga hästi aru, kui raske on perepojal sõpradele öelda, et kapist midagi võtta ei tohi. Keegi ei taha ju näidata, et söögi ärasöömine võiks probleem olla - võib-olla arvatakse veel, et on vaesus majas!

Iga lapsevanem peaks aga oma lastes nii palju teistest hoolimist kasvatama, et ta lapsed ei tormaks võõras kohas külmkapi kallale. Head kombed, mis muud!

Nendele peredele, kelle kapist nädala jagu süüa kadunud, võib vaid kaasa tunda. Olen ise sellist asja näinud. Tüdrukutega on vist lihtsam, minu arvates ei söö tänapäeva tüdrukud üleüldse midagi, ammugi mitte külas.

Meie tütrel käis sõbranna külas ja tema ei tahtnud ühtegi pakutud toitu. Ainus, mis talle maitses, oli kuivatatud leib (see oli lihtsalt nähtaval kohal ja laps avaldas ise soovi, mitte et ma oleks seda otseselt pakkunud)! Vaat siit siis idee - kuivatage leivajäägid ära ja hea külalistele krõbistada anda...

Kui ikka midagi külalisele pakkuda (või siis teiselt poolt külakostiks viia) ei ole, siis ei ole. Ega siis head sõbrad või sugulased sellepärast teineteisega kohtumata ei jäta. Loodan, et inimesed võtavad selliseid asju ikka kaine mõistusega.