Nii nagu igas riigis, nii on ka Eestis nimede kirjutamisel omad keele reeglid, tavad ja kombed. Näiteks Lätis on tavaks, et nimede lõppu pannakse S-täht. Leedus on tavaks, et nimesid kirjutatakse leedupäraselt jne.

Meil Eestis võõrnimedele mingeid erilisi muudatusi ei tehta, kuid need kirjutatakse siiski eestipäraselt ja eesti kirjamärkidega. Siiski on ka teatud tavad, mis ei ole Eestile omased, kuid mida meil siiski kasutatakse. Üheks selliseks on slaavi naiste ja meeste perenimede erinev kirjaviis. Selline komme on siiski omane ennekõike venelastele. Seal lisatakse tõesti naiste perenimede lõppu A-täht. Näiteks kui mees on Ivanov, siis naine on Ivanova. Kuid vastavalt eesti keele reeglitele on meil nii mehe kui ka naise nimi sel juhul üksnes Ivanov ja mingit A-d lõppu lisaks ei panda.

Siin aga tekib küsimus, miks Eestis sellist nimemoonutust aktsepteeritakse? Milline eesti keele reegel või tava seda võimaldab? Eestis on siiski omad tavad ja ei saa lubada sellist võõrapärast nimede muutmist. See tekitab ka juriidilist segadust, sest Eestis on abielupaaril ühine nimi. Kuid kui naisenimele on lisatud "A", on tegu juba sootuks teise nimega.

Eestis ei ole sellise meeste ja naiste nimede eristamiseks mingit vajadust. Eestis elavatel eri rahvusgruppidel võib jääda muidugi õigus isekeskis enda nimesid moonutada nii kuidas nad soovivad, kuid juriidiliselt riiklikul tasandil seda aktsepteerida ei saa. Või on nii, et kui Eestisse tuleb indiaanlane John "Istuv Sõnn" Smith, siis ta võib Eestis, vastavalt oma rahva tavadele, kasutadagi nime Istuv Sõnn?

Kogu lugupidamise juures kohalike muukultuursete rahvaste ja nende tavade vastu, peavad nad aru saama, et nii nagu Eestis kehtivad Eesti seadused, nii kehtivad siin ka oma keele reeglid ja tavad. Need kehtivad Eestis. Vähemalt need inimesed, kes on sündinud Eesti Vabariigis, peaksid järgima ka Eesti tavasid ja reegleid, sest nad viibivad Eesti kultuuri- ja õigusruumis. Siin ei saa olla kohta kellegi enda suvale, et millise riigi tavasid ta järgib ja milliseid mitte.

Eestis ei lisata naiste perenimede lõppu mingeid lisatähti. Isegi slaavinimedega eestlased ei järgi sellist slaavi kommet. Sel puudub lihtsalt igasugune vajadus ja otstarve. Aga kui millelgi puudub otstarve ja kui miski on vastuolus eesti keele reeglite ja kohalike tavadega, siis miks sellist käitumist tolereeritakse? Mida see annab? Pigem tekitab selline nimede moonutamine lisasegadust.