Kui õige räägiks lastele asjadest nii nagu nad on
Kas mõni õpikki ei ole ehk ding an sich, mida igaüks ei suudagi tegeliku eluga seostada? E=mc2 on enamikule meist tuttav häälitsuse või kirjapildina ning vaid vähesed suudavad arusaadavalt ära seletada, mida see tähendab. Sama lugu on sõnaga "automobiilne." Miks?
Teed ja tänavad on täis autosid ja jääb üle vaid imestada, miks meil niisugusele ühiskonnaliikmele nii hilja tähelepanu hakatakse pöörama. Tegelikult peaks auto(laadne) olema inimese harimises juba lasteaiast alates. Umbes selles vanuses saavad poisid valgustatud, et püssiga inimene on sõdur ja tüdrukud, et last süles hoidev naine on ema või vanaema. Ent auto näikse toimivat „ise.“
Hoiatatakse ju auto alla jäämise eest, mitte kannatada saamise eest autot juhtiva inimese tegevu(setu)se pärast: vaata ette, auto võib tulla! Inimene autot juhtimas on vastuoluliselt tajutav. Inimene, kes juhib autot, on kui metselaja taltsutaja, samas võidusõitja on virtuaalkangelasliku meelelahutusmaailma osa, multikaautosid ei juhi keegi ja neil on teadvus. Auto ise on staatusesümbol, mis võetakse kaasa või millega minnakse.
Lisaks veel – sõltuvalt vaatevinklist – need „idioodid, kes liigelda ei oska“ ja auto, mis „põhjustab õnnetuse“ ja mida juhtis „X-aastane A,“ siingi on auto justkui ding an sich, määrav tundub olevat autot juhtinu (ees)nimi ja vanus.
Mis võiks muutuda meie elus, kui lapsed saaksid õigel ajal teada inimese töövahendite (haamri, auto, püssi, tikkude jne) tegeliku olemuse ja sellegi, et kõik nad alluvad kasutaja mõistusele ja et rumal ja hooletu lööb haamriga näpu pihta, sõidab autoga kraavi või paneb maja põlema? Mis oleks, kui mänguasjadega saaks teha päris asju? Isiklikud katsed järeltulijaga näitasid, et päris esemed pärsivad huvi Hiina plastmassvidinate vastu, tõstavad iseteadvust ning käivitavad mõistusepärase ettevaatuse. Vastukaaluks kujutage endale ette, et arvuti kuulutataks „ohtlikuks“ ning noori lubataks arvuti taha vaid alates 15. eluaastast ja ainult täiskasvanu järelvalve all.
Auto - sidur-pidur-karburaator, raam-rattad-radiaator, süütepool ja ventilaator... ja liigub! Kui alustada liikluskasvatuse või -õpetusega lasteaias ning lähtuda praktilistest liiklusülesannetest, kus peab peatuma ja teed andma, vasakule ja paremale vaatama, fooriga tutvuma (olen kindel, et seda mingil määral ka tehakse), kolmerattalise pidurdusteekonda arvestama, peaks tulemus olema märgatav. Ent siit tuleb sujuvalt edasi minna! Auto sisaldab endas ju kõiki koolis õpetatavaid aineid ja lisaks veel mitmeid elulisi kuid atavistlikke teadmisi ja omadusi. Toon kimbukese näiteid, mille puhul palun arvestada, et olen lõpetanud keskkooli kaugõppes.
Füüsika: kiirused, kiirendused, tsentrifugaalid ja tsentripetaalid, joon- ja nurkkiirused, rõhud, aerodünaamika, valgus, stroboskoop, elastsus, elekter. Kapitsa ülesannetekogus oli küsimus, millise kiirusega peab auto liikuma, et me ei märkaks kummi lõhkemist.
Ühiskonnaõpetus: millest tekivad liiklusõnnetused ja ummikud?
Filosoofia: jalakäija astub põõsa varjust ootamatult ja kiiresti vöötrajale vaadates demonstratiivselt paremale – subjektiivne idealism!
Matemaatika: ülesanded kiiruse, kurvi trajektooride, vektorite jne peale.
Tööõpetus: võta see „jupp“ lahti, puhasta ära ja pane kokku.
Eesti keel: kuidas on eesti keeles „pagasnik,“ „rekka,“ „limo,“ „pani kräshi“ jne?
Võõrkeeled: kuidas saada autoga hakkama X välisriigis?
Keemia: kütteained, õlid, puhastusvahendid, õhuvärskendajad, nende kõikide jäägid ja mis neist saab, auto ökoloogia.
Lisaks eetika ja esteetika, kunstiõpetus ja jäätmemajandus, loodushoid ja innovaatika. Ja loomulikult tuleb eraettevõtjatena tegutsevate autokoolide pedagoogiline paremik kaasata gümnaasiumiharidusse.
Liiklusjurist hr. Sirk väitis küll, et auto juhtimisõigus on privileeg, ent vastaksin talle inglise mõtteteraga: tõeline gentleman on see, kes oskab mängida torupilli, kuid ei mängi ehk eesti kontekstis - kirjaoskus olgu kohustuslik, raamatute kirjutamine südametunnistuse küsimus.
Asja mõte on, et lapsed saaksid juba maast madalast teada, mis asi see (haamer, auto, püss, tikud jne) õieti on, mida nii rangete seadustega reguleeritakse. Ja kui sa juba tead, mis see on ja oskad seda kasutada, hakkad sa ka aimama, miks ja kellele neid ülereguleerivaid seadusi tehakse, mis sinu teadmisi arvestades on juba üleliigsed.
