Jah, mõelda vaid, et läbi ajaloo on inimestele pigem probleemiks olnud toidunappus ja nälg (ja see mure kimbutab tänapäevalgi suurt osa maailmast). Ülesöömine on tänapäeval siiski samavõrra tähelepanu keskpunktis kui arengumaade nälgivad lapsed.

Olen täiesti teadlik, et pigem kipume üle sööma, ebatervislikult ja ebateadlikult toituma - kõik need on tuntud patud minulegi.

Ma saan aru, kui inimene on mingile toidule allergiline või miski asi lihtsalt üldse ei maitse. Aga näiteks taimetoitlus on minu jaoks isiklikult pisut arusaamatu. Ma ei mõista kedagi tema toitumisharjumiste pärast hukka, kuid natuke kriibivad kõrva need väited, mida taimetoitlased kasutavad.

Kas või seesama, et iga loom on indiviid. Mõtlesin kohe pikalt, et kas mina olen südametu inimene, et liha söön. Ma armastan väga loomi, aga ma usun ka, et inimene (vähemalt enamik meist) on ikkagi loodud segatoiduliseks. Ma ei hakkagi ühtegi argumenti tooma, aga selline mu arvamus on.

Liha söövad ka paljud loomad. Kas me peaksime siis hunte sellepärast vihkama, et nad söövad teisi loome? Ja teisi kiskjaid samuti? Või peaksime neile suisa paremaid kombeid õpetama? Loomad ja inimesed on ühe ja sama looduse osa. Ei ole ju meie öelda, kuidas peaks asjad käima.

Lisaks ma tõesti usun, et ka taimed on indiviidid. Kui mina maal söögitaimi kasvatan, siis ma tõesõna mõtlen nende peale pidevalt - rõõmustan, kui nad sirguvad ja kurvastan, kui nad kuiva kätte jäävad ja närbuvad. Ma ei oskagi seda täpselt seletada, aga tunnen nendega mingit sidet. Puudest rääkimata - usun, et neilt saab jõudu ja tuge. Ometi pean ka puude maharaiumist kokkuvõttes vältimatuks.

Ma armastan kogu loodust - nii lilli kui ka nõgeseid. Minu arvates oleks kõige tähtsam hoopis see, et me suhtuksime kogu meid ümbritsevasse maailma austuse ja isegi aukartusega. 

Vanad eestlased kummardasid just puid, kive ja metsahaldjaid. Ega sellepärast saanud jätta vilja võtmata jätta või siga tapmata. Kindlasti tekitas see kõik inimeses kahetisi tundeid, tol ajal tunnetas inimene veel selgelt looduse ülemvõimu.

Nii mõeldigi välja rituaalid ja ohevrdamine - ja ma ei arva, et see oleks silmakirjalik. Inimene kasutab looduse ande, kuid kõik need rituaalid tähendavadki, et tuleb võtta hetk selleks, et olla tänulik selle üle, mida loodus meile annab. Et tunda ühtekuuluvustunnet ja samas looduse ülemvõimu.

Kõik argumendid, mida toovad kas lihasööjad või taimetoitlased, jätavad mind üsna külmaks, sest sellised faktid kipuvad olema ühekülgsed ja pealegi toob igaüks ikka esile neid fakte, mis tema arvamust toetavad ja jätab tähelepanuta need faktid, mis ei sobi tema maailmavaadet toetama.

Peaksime asju veidi laiemalt vaatama. Minu arvates peaksime austama teisi inimesi ja kogu loodust meie ümber - nii taimi kui ka loomi. Ärme kaldume äärmustesse ja katsume järgida tervet talupojamõistust. Peaksime lihtsalt suutma koos eksisteerida ja see, et keegi kellegi või millegi ära sööb, on lihtsalt looduse loomulik ringkäik.

Inimene on muutunud liiga võimsaks ja nii või teisiti oleme meie loodusele kõige suuremaks vaenlaseks - oleme siis taimetoitlased või segatoidulised. Mis parata - püüame asja mõistusega võtta ja teha, mis meie võimuses. Kes tahab taimetoitlane olla - olgu. Seda ei pea õigustama ega püüdma teisi inimesi veenda, et just nii on ainuõige.