Tegelikult on nad väga rahulikud. Jah, nad liiguvad üldjuhul suures grupis, ega saa tihtipeale aru, mida nad just tellisid või mida sa neile selgitada üritad, aga see pole sugugi kõige hullem. Kõige hullemad kliendid oleme meie, eestlased: vinguvad, vastikud, õelad ja ebaausad.

Eestlaste aususest sain aimu oma esimestel proovipäevadel ettekandjana. Kui arvesse tekkis viga, kuna olin jätnud mõne toote kassasse sisse löömata, aga palusin kliendil siiski selle eest maksta, sest ta oli seda tarvitanud, siis tõusis kohe kisa.

Olen jooksnud tšekkidega lauda ja püüdnud kõike selgeks rääkida, aga eestlane ajab oma jonni: "Miks ma pean? See on teie süü! Oleksite pidanud varem märkama!" Seejärel rüüpab võidurõõmsalt oma maksmata jooki.

Kui kedagi teist pole enda versiooni tõestama kutsuda ja eestlane tuimalt minema kõnnib, tuleb klienditeenindajal see nali omast taskust kinni maksta.

Eriline liik kliente on kibestunud eesti koduperenaised, kes leiavad, et parim koht enda pingete väljaelamiseks on kohvik või riidepood.

Tüüpiline situatsioon on selline, et mingi toote ümbervahetamiseks on vaja tšekki ja seda saab teha 14 päeva jooksul. Rohkem kui 14 päeva pärast ostu ilmub poodi pereema ja soovib vahetada ümber särki, mis on kandmisest plekke täis ja kortsus. Tšeki on ta ära kaotanud, sest see tundus olevat prügi, ning nüüd pole tema asi, kuidas probleem lahendatakse, sest talle olla lubatud, et saab ümber vahetada.

Kui olen talle olukorda selgitanud, soovib ta juhatajaga rääkida. See loomulikult ei aita, sest ükski tagastamise tingimus pole täidetud, aga kogu jauramine kestab mitu tundi ja põhjustab kõigile suure peavalu!

Lisaks enda kogemustele kohvikus ja poes, näen kõrvalseisjana eestlaste käitumist teistes asutustes. Kinodesse oli just jõudnud uus film "Käsilased". Olime lapsega piletid juba eelmisel päeval ära ostnud, sest aimasime, et järjekorrad kõnealusele seansile on pikad. Istusime rahulikult ja ootasime, millal saab saali minna. Piletijärjekord muudkui pikenes.

Äkitselt liitus järjekorraga üks pereema koos lapsega ja käratas, käed rinnal: "Issand jumal küll! Need müüjad võiks ennast kiiremini liigutada. Ma ei saa aru! Neid on seal neli tükki, aga kui nad niimoodi jätkavad, siis ei jõua me ju kusagile!"

Vaatasin neid nelja klienditeenindajat, keda oli rahvamasside vahelt vaevu näha, aga isegi nõnda oli aru saada, et nende käed käisid kiiremini kui eales varem. Filmi alguseni oli jäänud ainult viis minutit. Korraga käratas seesama naine veel valjemini, et kui tema poeg nende müüjate pärast filmi ei näe, siis ta läheb nende ülemusele kaebama! Selle asemel et tulla varem kohale või osta pilet internetist!

Loomulikult pole niisugused kõik eestlased. Paljud meist on viisakad ja abivalmid. Teistele aga soovitan oma halb tuju koju jätta. Saage aru, et see klienditeenindaja on samasugune inimene nagu teie! Kui tulete töötajatele vastu, saate ise parema teeninduse.