Kodumaisel televisioonil napib tegijaid

Sügise alul, kui uus telehooaeg õiged tuurid üles võttis, tekkis ka arutelu kodumaiste telesarjade ja saadete headuse-viletsuse asjus. Ja nurinat on palju, ootamatult palju. Tekib küsimus: kelle jaoks neid pikki telepäevi, -õhtuid ja -öid üldse püütakse sisustada, kui rahuolevad vaatajad puuduvad. Muidugi ei saa teha üldistusi netiarvamuste põhjal, sest seal avaldavad arvamust need, kellele väljaelamised sotsiaalmeedias on igapäevategevus.

On ju teada tõsiasi, et televisiooni suurfännideks on rohkem eakamad eestlased ja paljudele neist on netitegevused üsna tundmatud asjad. Aga põhjust muretsemiseks peaks tegijatel olema. Seda ka siis, kui toimetada seaduspärasuse järgi - kõigile ei saa meeldida.

Riigitelevisioon on pidanud telesarjade tootmisel ettevaatlikku joont. Arusaadavalt on teleseriaalide vähene tootmine ERR-i poolt seotud kasutada olevate rahaliste vahendite vähesusega.

Taas alustas "Õnne 13", mis on ju sari, mida inimesed kas pööraselt armastavad  või vihkavad. Ja-jah, alati tehakse juttu suurest menust, kuid teada on hulk inimesi, kes laupäeviti 20.30 oma teleka teisele kanalile sätivad ja keelavad seda jama vaadata ka oma pereliikmetel. Tegelikult võtavad need pahased inimesed televisiooni lihtsalt liiga tõsiselt. Meelelahutust peab seal kindlasti olema ja seda Morna lood meile ka pakuvad. Väheste vahenditega professionaalsete tegijate poolt tehtud meeleolukas sari on see kindlasti ja pool tundi ongi optimaalne aeg ühe taolise seriaali jaoks. Nii välditakse teemade lohisemist ja kõige parema tahtmisegi juures ei jõua näidatav veel tüütama hakatagi, kui juba jälle lõpp käes. Muidugi on Teet Kallase näol tegemist väga hea loo jutustajaga ning see on teleseriaali edus määravaks.

Uut hooaega alustas ka "ENSV". Taas hea meelelahutus suurepäraste näitlejatega. Loo kirjutaja pidi juba ette aimama, et sarja vaatajaskond ei kujune eriti suureks, sest aeg, mis meile ekraanilt naljavõtmes koju tuleb, puudutab eelkõige nõukaajal oma teadlikku elu elanud eestlasi.

Tänased noored saavad küll osaliselt naerutatud, kuid kindlasti on paljud seigad neile täiesti arusaamatud. Siis on teada veel üks grupp televaatajaid, kes selle sarja puhul end teleka ette ei istuda põhjusel - omal ajal sai seda jubedat jama küllaga nähtud, õige mul seda täna veel vaja! Aga tegu on hoogsate lugudega kõrgtasemelises esituses ja pool tundi teleka ees läheb taas üsna ruttu.

ERRi jututoaga kehv lugu - teemad äraleierdatud, samad stuudiokülalised

Viletsam on lugu ERR-i jutu-, intervjuu-, poliitikasaadetega. Kogu seda jututuba iseloomustab üks kindel asi - tegijateks ikka ja jälle ühed-samad inimesed ning paraku jaotuvad nad ajas kahte ossa: ühed peavad ennast nii suurteks tegijateks, et arvavad hakkama saavat kõigega, mida teles tehakse, teised topivad jälle (oma priviligeeritust kasutades) teleprogrammi saateid ja teemasid, mis ühele heale telekavale mitte midagi ei anna. On arusaadav, et teenekaid teletegijaid tuleb hoida ja anda neile võimalusi korralikuks teenimiseks. Siinjuures teeks pika pai Maire Aunastele, kes vaatamata televeterani seisusele suudab teha väga head meelelahutussaadet. Ometi vajaks ETV rohkem enesekriitilist meelt nii kogu kollektiivi kui ka iga üksiku tegija puhul.

Eriti haledaks on läinud lugu ühiskondlik-poliitiliste saadete puhul: leierdatud teemad, ühed ja samad stuudiokülalised, mitte midagi pakkuvad lõpplahendused. Lausa naeruväärne on "Foorumi" ajal rahva arvamuse küsimine või paari-kolme tavainimese arvamuseavaldus "Vabariigi kodanikes". Me teame tavaliselt juba ammu neid vastuseid ja ETV osaks jääb vaid sellega veel kord tõdeda, et riik oma kodanike arvamusega ei arvesta.  Ja seegi pole uudis. Austan väga Aarne Rannamäe pikaajalist tööd ETV-s, aga viimasel ajal on temalgi raskusi "Vabariigi kodanikes" taset hoida. Lausa naljakad olid saated Balti riikide kaotatud ühtsuse, aga ka vene koolide raskuste teemal. Saatekülalised ei näe probleemi, saatejuht kisub väevõimuga teemat üles.

Kiidusõnad "Kapitalile" ja "Jüri Üdi klubile"

Alati tasub aga teleri ette tulla, kui algab "Tähelaev", "Osoon", "Pealtnägija". Tublilt saab sisustatud aeg "Välisilmaga", kui oled poliitikahuviline. "Kahekõne" puhul tahaks eelteateid intervjueeritavatest, et siis vaadata või mitte. Tegijad on aga oskajad mehed. Kultuurisaated olid ja on paiguti liiga ülemängitud ja tavainimesele kohati liige kõrgetes sfäärides, mida massikommunikatsioonis võiks vältida. "Jüri Üdi klubi" on küll mõnus kohvikus olemine - ka vaatajale.

Väga tahaks kiita saadet "Kapital", mis on saanud tänu noortele ja väga andekatele tegijatele täiesti uue hinguse. Ka kõige paadunum majandussaadete vihkaja ei suuda vastu panna huvitavatele teemadele, saatejuhtide sarmikusele ja lihtsalt hästi käsitletud teemadele. Ilmselt on saatel kena finantstugi, sest sellist haaret ei ole saanud endale lubada mitte paljud tegijad ETV-s.

ETV vajaks kindlasti head laupäevaõhtust meelelahutussaadet. Ehk saaks kuidagi rahakese taha saatele, mis sisaldab head muusikat, tuntud ja vähem tuntud artistide esinemisi, mõnusat huumorit. Muidu jäämegi veel tükiks ajaks laupäeva õhtuti "Kiirabihaiglasse".

Kommertskanalite toodangul pole mõtet pikemalt peatuda, sest neil vist ikka väga vähe oma otsustamist.  Sarjadest saab kiitvalt rääkida vaid "Kättemaksukontorist", "Pilvede all" lugudest ja "Kelgukoertest". Hea taseme tagavad tublid tegijad. Meie näitlejate kõrge tase on ammu tõdetud tõsiasi. Kui neid hakkab lavastama Ain Prosa või Indrek Simm ning loo kirjutajateks sellised meistrid nagu Mihkel Ulman või tänaseni oma nägu varjav Eleanora Berg - on kõrgetasemeline tulemus käes.

Reklaamimüüki teevad kurvad elusaatused ja pisarad

Suurema osa ülejäänud sariloomingust võib rahuga vaatamata jätta - te pole midagi kaotanud. Suur panus on ärikanalitel tehtud kõikvõimalikele reaalse eluga seotud sarjadele. Paraku kaob see päriselu neist hästi ruttu ja järele jäävad sunnitud olukorrad, imelikud inimesed ja haledad fiaskod. Kurb, kui reklaamimüüki aitavad teha inimeste kurvad elusaatused ja pisarad. Selliseidki reality show`sid jätkub küllaga. Kahjuks laieneb kolletus ka muidu päris professionaalselt tehtud vestlussaadetesse. Aga küllap jaksab kommertskanal tegijatele ka korralikult maksta ja nii tegijaid  jagub. Tõepoolest, raha lõhna on neil kanalitel palju tunda. Nii otse kui kaudselt ja alati ei taga see esteetilist, ammugi mitte eetilist taset. Aga rahata ei tantsi tantsutähed ega teki superstaarid ja laululinnad. Telesaadete vaatamine on vabatahtlik ja igüks teeb oma valikud ise, oma kultuursuse, harituse, hingelaadi ja iseloomu järgi.

Telesaateid ja -sarju on lihtne kritiseerida. Hea, kui oleks palju neid noori tegijaid, kellele võiks öelda - tule ja tee ise.  Balti filmi- ja meediakool pole vist õpilastest tühjaks jäänud, niisiis lootust jätkub.