Sügise saabudes muutuvad üha populaarsemaks eestimaised juur- ja puuvuljad. Samuti seened. Eestimaist banaani ja apelsini on vast raske leida, kuid õunu, pirne, ploome ja muid puuvilju, mis meie kliimas kasvavad, võib turult leida lademetes.

Ka valik on väga suur. Praegu, puuviljade hoojal julgeksin ma ehk isegi neid turult osta, kuid keset talve ma seda kindlasti ei teeks. Esiteks ei saa olla väga kindel nende päritolumaas, säilitustingimustes ega kvaliteedis üldiselt. Tehakse ju igasugu imevigureid, et kaubale paremat välimust anda. Üks vana turuhai teadis rääkida, et vene ajal süstiti talvel õuntesse uriini, et need paremini säiliks. Üsna õõvastav. Samuti on turul õunad kordades kallimad kui poeletil.

Samuti ei saa turul olla kindel juurviljade värskuses. Kõik müüjad väidavad, et need on eile korjatud, kuid teadupärast läheb turul müüki kõik. Ära visatakse vaid tõeline saast, mida ei kannata enam müüa ka mitte pimedale inimesele.

Kas ikka maksab minna turule otsima eestimaist? Kunagi ei saa milleskis kindel olla ja sõna "eestimaine" mitmekordistab hinna. Kui näiteks porgand maksab turul 1-1,5 euri, siis poes on hinnaks umbes 30-50 senti. Vahe on märgatav. Ja samuti leiab ka poest juurviljade hooajal enamuses Eesti kaupa. Ja mida halba teeb sulle välismaine juurvili? Kui ta on kvaliteetne, siis eelistan igal juhul välismaist eestimaisele vanaks läinud kaubale, mida turul tihti pakutakse.

Praegu on turule tekkinud ka meeletus valikus seeni. Kuid nende liigis ei saa kuidagi kindel olla. Tavainimene võib kergelt lõksu langeda. Samuti näevad nad üldjuhul väga vanad välja. Müüjad väidavad loomulikult, et need on "eile korjatud". Kergemeelsed lähevad õnge ja ostavadki. Kuid vanaks läinud seentes tekivad lagunemise käigus mürgid, nii et mürgistuse võid saada ka muidu täiesti söödavast puravikust.

Lisaks vanadele seentele ähvardab ka oht, et sulle on söögiseente pähe müüdud mürgiseid seeni. Ei tee ju enamus inimesi vahet näiteks sirmikul ja valgel kärbseseenel. Samuti ei pruugi vahet teha ka seeneline, kes neid turu tarvis korjab. Ka sapipuravik on tavaline turukaup, olgugi, et ta on mürgine. Ja lisaks on ussid üks komponent, mis turu seentel tihti sees on. Metsas aga on tõeline seeneuputus. Soovitan igal inimesel leida see paar tundi ja ise metsa seenele minna, kui seeneisu suur. Igal juhul saate kordades kvaliteetsemat kaupa, kui turul!

Poodi jõudev kaup on ka korralikult kontrollitud. Näiteks pestitsiidide sisaldus on normi piires. Kuid turul ei kontrolli seda keegi. Iial ei tea, kui palju on turuhernestele või kapsastele uhatud putukamürki, et välimus oleks ideaalne. Ma usun, et need normis ületavad end mitmekordselt. Põhiline on ju siiski, et klient proovides hernest ühtki ussi ei leiaks ja kapsapea oleks võimalikult ilus.

Üleüldse teeb meele mustaks see, et turul on kaupmehed väga ahned. Maha üritatakse müüa absoluutselt kõik. Ja hinnad on ka ikka päris kirved. Mina isiklikult ei ole mitte kunagi eelistanud turult osta. Ühest korralikust jaeketist saab ikka kordades kvaliteetsemat ja odavamat kaupa. Loomulikult eeslistan eestimaist, kuid kui tahta, leiab selle ka kauplusest, ei pea ilmtingimata turule minema (kus ei saa sugugi kindel olla, et tegu on ikka eestimaisega).

Üleüldse jääb mulle arusaamatuks, kuidas inimesed üldse julgevad turult osta. See võib vahel lausa eluohtlik olla. Kindlasti on palju müüjaid, kes pakuvadki vaid värsket ja korralikku kraami, kuid iial ei või olla kindel, et mõne solgimüüja peale ei satu.