Inimene on uhke oma saavutuste üle ja kõik ta paneb loomulikult iseenda arvele. Teine võimalus on see, et elusloodus, kaasaarvatud inimene on tekkinud iseenesest, paljude juhuste kokkulangevuste tulemusena. Et viimast uskuda, peab olema kas nõdramõistuslik või süüdimatu.

Evolutsioon on toimunud väidetavalt miljonite aastate jooksul, mida pole võimalik teaduslikult, empiiriliselt (eksperimendid, vaatlused) tõestada; tegemist on aprioorse (kogemusele eelneva ratsionaalse teadmise ning maailmavaatelise usuga) teadmisega. Tegemist on teooriaga, mille esinduslikkus ja usaldusväärsus on enam kui küsitav. Enne Darwinit oli ateistide arv suhteliselt väike, pärast evolutsiooniteooria välja töötamist said ateistid endale teoreetilise pidepunkti, mis neil enne puudus.

Darwinism on ainuke teooria, mis tõestab elu tekkimist ilma Jumala või jumaluseta. Sageli kasutatakse tõestamisel tautoloogiat. See tähendab, et mõisteid defineeritakse samade mõistete abil.

Evolutsiooni põhimõte – eluvormid kujunesid välja aeglaselt - rakk, kalad, roomajad, hominiidid jne. See protsess jätkub veel praegugi. Evolutsiooniteooria baseerub juhusele, kus pika aja jooksul (miljonid aastad) leidsid juhuslikult aset teatud protsessid. Kuidas saab juhuse tagajärjeks olla korrapära ja süsteem, mis iseloomustab kogu universumit, mis pidavat olema kärjekujuline?

Järgmine küsimus – kuidas tekkis anorgaanilisest orgaaniline? Kuidas leidis aset areng aatomitest aminohapeteni? Kuidas sai mitteelusast aatomist tekkida elus rakk? Tuhanded aatomid kumuleeruvad nii, et tekivad aminohapped, aga selleks, et tekiks elu, on vaja moodustada konkreetseid (sic!) aminohappeid. Evolutsiooniteooria väidab: aatomid moodustasid juhuse läbi raku eluks vajalikke aminohappeid. Kuni 20 aminohapet õiges proportsioonis? Puhta juhuse läbi valmistasid nad õige „käe“.

Paleontoloogia kohaselt väidetakse, et fossiilid toetavad evolutsiooniteooriat. Mikroevolutsioon, mis tähendab muutusi liigisiseselt tõesti kinnitab evolutsiooniteooriat (näiteks erinevad koeratõud). See on teaduslikult fikseeritud fakt. Makroevolutsioon, see tähendab muutusi ühest liigist teise (lehmast saab hobune), on aga seni veel tõestamata.

See tähendab, et pole ühtegi autentset, dokumenteeritud fakti ei fossiilides (paleontoloogia) ega ka kusagil mujal üleminekuvormide kohta. Üleminekuvormid puuduvad – miljonid aastad seda ei näita, isegi siis, kui selle tõestamiseks kasutada tautoloogiat (näiteks archeopteryxi puhul).

Darwini elu ajal ei leitud fossiile, mis kinnitaksid makroevolutsiooni. Ta väitis, et küll hiljem leitakse. 125 aastat tagasi hakkas paleontoloogia võidukäik. Selle aja jooksul on leitud üle 100 miljoni fossiili, kuid ükski fossiil ei näita üheselt üleminekut lihtsalt eluvormilt keerulisemale. Puuduvad vahelülid. Ka „järskude astmete“ teooria ei kinnita üleminekuvormide olemasolu.

Ca 530 miljonit aastat tagasi leiti esimesed fossiilid. Evolutsiooniteooria väidab, et esimesed olevused olid lihtsad ning keerulisus ja mitmekülgsus on evolutsiooniprotsessi juhuslik tulemus. Leiti molluskid, teod, meduusid kes kõik näevad väga sarnased välja tänapäevastega. Tänapäeval on 38 erinevat hõimkonda – tol ajal oli aga mitmekesisus palju suurem. Väljasuremise tagajärjel on ka mitmekesisus vähenenud. On andmeid, et kõige vanemad fossiilid on leitud 575 miljonit aastat tagasi.

Üleminekuvormide puudumine eri liikide vahel – alguses arvati, et selleks sobib arhaeoraptor, hiljem aga avastati, et siin olid kaks fossiili teineteise külge kinni seotud.

Nüüd jääb üks vorm – therapsida, kellel on nii roomaja kui ka imetaja tunnused. Aga äkki on siin tegemist unikaalse loomaga, nagu näiteks nokkloom? Ka siin pole leitud fossiile üleminekuvormide kohta. Ja neid pole võimalik ka mitte kunagi mitte kusagilt leida.
Carl Sagan väidab, et parim lahendus on lihtsaim lahendus. See argument toetab ateismi kui filosoofilist maailmavaadet. Mida on kergem uskuda – kas et Jumal on olemas või Jumalat ei ole olemas? See teooria on seotud „Ockhami habemenoa“ teooriaga.

Kumb on lihtsam ja loogilisem: kas uskuda seda, et lind koorus reptiilist, või uskuda Jumalasse kui Loojasse? Teadus ei suuda öelda, kust pärineb esimene mateeria (aatom).
Darwin pakkus ateistidele kauaoodatud intellektuaalset rahuldust (R.Dawkins).

Mutatsioonid on iseeneslikult esile tulevad geneetilised muutused, mis on peaaegu alati kahjulikud, kui nad hakkavad organismis mõju avaldama. Mitmed neodarwinistid on väitnud, et loomulik selektsioon on lihtsalt tautoloogia. Kuulus teadusfilosoof Karl Popper (väga vettpidavad teooriad) väidab, et darvinism pole põhimõtteliselt mitte mingisugune teaduslik teooria. Loodus pidi evolutsiooni jaoks kõik eelnevalt paika ja valmis panema, muidu poleks saanud evolutsioon aset leida! Darwini suurimad vaenlased ei olnud mitte vaimulikud, vaid fossiilieksperdid. Üleminekuvormide puudumine tegi murelikuks ka Darwini poolehoidja, Huxley. Huxley „religioon“ on evolutsionistlik humanism.

Molekulaarsel tasandil pole veel püütud darvinismi eriti kontrollida. Embrüoloogia on siin veel täiesti omaette valdkond.

Darvinistid saavad oma teoorias tugineda ainult naturalistlikele (loodus on suletud süsteem materiaalsete põhjuste ja mõjudega) selgitustele. Siin on tegemist filosoofiliste argumentidega, mitte aga empiirikaga. Evolutsioon on põhimõtteliselt religioon.

Darwin tunnistas vahel suhteliselt avalikult, et tal on raske leida tõendusmaterjali oma teooriatele. Kasvas ta ju üles jumalakartlikus perekonnas. „Evolutsiooniteooria pooldajatel jääb üle ainult üks võimalus - tõendeid inimese ja dinosauruste kooseksisteerimise kohta ignoreerida või kuulutada need võltsinguks“.(Zimmler).

Ärgem siis pangem hominiide, primaate ja homo sapiensit ühte patta. Aastavahetusel ja uue aasta eel tasub mõelda, kas austada ja usaldada Loojat või loodut. Rahu inimeste ja riikide vahel on mõeldav vaid siis, kui loodu aktsepteerib ning austab Loojat.