Viimase 800 aasta jooksul on eestlased kahel korra, kokku 40 aasta jooksul, oma maa peremehed saanud olla. Nii oleme põhimõtteliselt orjarahvas, eriti oma olemuselt ja käitumislaadilt. Lollitatav ja sõnakuulelik.

Meie võimueliit on jõudnud kogu maailma täis pasundada, kui kerge on Eestimaal valitseda. Vaadake ja kadestage, teie prantslased, flaamid, kreeklased ning isegi sakslased, Euroopa praegused valitsejad.

Meie rahva ajalugu on orjarahva ajalugu, iseseisvust on seega vähem olnud, kui päikest vihmasel sombusel sügisajal. Siit tuleb ka see, et oleme räsitud hinge ja ihuga rahvas. Rahvas, kes üha rohkem endale teadvustab, et kui tahad teistega võrdväärne olla, siis tuleb minna mujale - sinna, kus ei kehti orjamõistusega riigiisandate võim.

Otstarbekas oleks ajalugu siinmail jälgida selle järgi, milline okupatsioonivõim on rahvast kõige leebemalt kohelnud. Inimeme kipub ikka seda võrdlema, mida ise kogenud. Seega praktiliselt annab võrrelda viimast okupatsiooni aega ja praegu hääbuvat vabariiki (jookseb ju teine rahvast tühjaks nagu ärakasutatud rattakumm - visinaga).

Iseloomustades meie rahva elu viimase okupatsiooni aastatel, väitis üks endine peaminister, et Eesti talupoeg ei ole kunagi nii hästi elanud, ega hakka ka tulevikus elama, kui „punase“ okupatsiooni ajal. Eesti ei muutuvat eales enam suure naabri sealaudaks. Mis on parem, kas toota liha ja muid saadusi naabrile, või imeda karu kombel võsastunud põldudel käppa? Olgu see Eesti talupoja otsustada.

Okupatsiooni ajal, kui uskuda tollast statistikat, elasid pooled eestlased maal. Maaelanik oligi põhiliselt üherahvuslik, sest muulased elasid linnades. Nii hakkasid linnaelanikud vabariigi ajal paremini elama kui võõra võimu all, maainimesed aga kehvemini. Kelle heaolu siin silmas peetakse? Kellest siin riigis üldse hoolitakse? Aga kellele kuulub võim meie vabariigis? Ikka neile, kes ärastasid ühiselt loodud vara, ikka neile kes hööveldavad riiki aina õhemaks ja õhemaks.

Nii et asju ajavad oma valdkondade aktivistid. Tööandja lööb töövõtja töölt minema millal tahab ja kuidas tahab (andjal peabki olema võim võtja üle). Loogika on lihtne ja karm.

Eesti majandus on väilismaistes kätes, põhiliselt kamandavad riiki Rootsi ja Soome oligarhid. Nüüd võeti vastu seadus maa soodusmüügiks välismaalastele. Kes ostavad praegu kokku seda võssa kasvanud vabariiki? Meie idanaabrid? Sahinat (Wikileaks) on nii siin kui seal, et suur naaber plaanib ära osta rootslaste käest meie pangad. Näib, et kaks suurt on milleski kokku leppinud (USA ja Venemaa). Euroopa Liidul tuleb ilmselt järjekordselt ainult neelatada, kui maailma valitseja on oma suvalise partneriga midagi otsustanud!

Neelatame meiegi. Ilmselt liha ja piima tootmine tõuseb siinmail varsti jälle ausse. Teoorjus tuntud asi. Uus parungi pole võõras!