Kas soovime oma vaeste parteid?

Me kõik oleme kogenud seda, mis juhtub, kui mingit tööstusharu üleoptimeerida: odavlennufirmad, kus maksad iga ülegrammi eest, taimsest materialist säästuviinerid jne. Mis aga juhtub, kui sama teha erakondadega?

Leidub palju kodanikke, kes on võtnud Reformierakonna rahastamist kommenteerida ja isegi halvustavalt pilgata. Sellised lühinägelikud inimesed aga ei mõista, et seda kõike tehti teatud taseme hoidmiseks Eesti poliitikas. Võrrelge näitkes reklaamplakatit "Võid kindel olla" ja Soome parlamendivalimistel kandideeriva vaeste partei Köyhien Asialla reklaamiga, mis veel neilpäevil risustab põhjanaabrite pealinna tänavaid. Tänu tublidele ämmadele ja põhjatutele sokisahtlitele on Reformierakonna plakat eeskujulik – kvaliteetne graafika, korralik riietus ja meik versus halva grafiti sarnane sodimine, kasimata kaltsakad ja ei mingit stilistikat!

Kui nende valimisplakati tase on juba pehmelt öeldes infantiilne, siis millise kvaliteediga nad oma tööd parlamendis teeksid? Kas meie eesrindlik vabariik sooviks sellist süljelärakat oma kuuereväärile?