Sain minagi eelmise aasta augustis ühistranspordis ilma piletite sõidu eest munitsipaalpolitsei käest trahvi. Toona bussi sisenedes olin veendunud, et minu pilet veel kehtib. Kuid mupo piletikontrollimise aparaadilt negatiivset vastust saades olin rohkem kui hämmeldnunud. Samas ei hakanud ma ka rohekuubedega vaidlema või ennast õigustama. Leppisin trahviga ning olin selle tasudes veendunud, et see rikkumine mulle mingeid täiendavaid negatiivseid tagajärgi ei too.    

Kuid lugedes hiljuti meediast sarnaseid, piletite sõiduga vahelejäämise juhtumeid ning nendega kaasnenud piiranguid esmaste juhilubade taotlemisel meenus ka mulle endale eelmisel suvel saadud trahv. Nimelt arvan, et tegemist on ebaõiglase karistusmeetodiga, kuna hindan enda juhtumit mitte tahtlikuks rikkumiseks, vaid lihtsalt õnnetuks juhtumiks. Ning seega ei saa sellist rikkumist samastada näiteks ilma lubadeta sõidu või millegi varastamisega - ehk rikkumistega, mille tõttu tõepoolest lükkub esmaste juhilubade taotlemine edasi.    

Ma ei õigusta enda rikkumist ning piletita sõitu. Oleksin ise lihtsalt pidanud hoolsam olema ning kontrollima üle enda pileti kehtivust. Kuid ometi arvan, et bussijänesena saadud trahv ei võrdu rikkumisega, mille korda saatmisel pannakse teadlikult ohtu nii enda kui teiste inimeste tervis ja materiaalne vara. Seega tundub seadus olevat ebaõiglane, kuna kipub väga selgelt ühte patta panema nii õnnetuid bussijäneseid kui ka teadlikke seaduserikkujaid ja vargaid. Ning karistatakse neid kõiki samade meetmetega.