Kas õpilaste suvised töökohad on vabadus või orjus?
Põmm. Kainestav löök, mis paneb mõtlema. On suvi minu jaoks puhkus või tööpõli? Kiusatuslikust vabadusest saab orjus. Kas siis mõne kaubanduskeskuse leti taga, hotellis tube koristades või hoopis ehitusel katust paigaldades. Muud töökohta ei saa endale lubada, pole vastavat haridust või vanust. Aga raha tahab teenimist ning hing iseseisvumist. Mõned agarad koolinoored suudavad seda isegi õppimise kõrvalt teha, teised loodavad suve peale.
Nüüd rändan mõtetega mõni rida tagasi, kus oli juttu suvest kui pääsemisest ning puhkusest. Need ahvatlevad sõnad aina hääbuvad ja hääbuvad leti taga grillsüsi müües, suveunistused muutuvad aina kaugemaks ning teostamatuks…
Aga see on paratamatus. Selline on tänapäeva noore elu, kellelgi ei kasva raha puu otsas. Üheksa kuud õpid, kolm kuud töötad. Ja nii edasi, pürgides tulevikueesmärkide poole. Loomulikult on suvel ise raha teenivad noored ühed tublid ja hakkajad inimesed, aga tsipa kahju on neist. Soe päike, mis paistab selleks, et turgutada meeli ning kosutada keha, jääb nii mõnelgi sinnapaika.
Otsi põhjust, et elada. Otsi põhjust, et tunda vabadust. Otsi ja sa leiad. Sellist aega, kus pea miski ei hoia sind kinni, tulevikus enam ei pruugi olla. Leia ettekääne puhkuseks, oled ju juba tükk aega järjest koolipinki nühkinud. Miks siis mitte veel paar viimast suve olla sina ise ja avastada maailma, elada täiel rinnal.
Niisiis, väike soovitus teile, kallid noored. Kui vähegi võimalik, PALUN, leidke enese jaoks ettekäändeid vabaduseks ning unustage sunnitud orjus. Õppida ning töötada jõuad veel terve elu. Pealegi taas, nagu igal aastal, algab koolitöö sügisel uuesti ja sellest te ei pääse.
Senikaua aga, olge mõnusad ning nautige aega, mis on mõeldud teie jaoks!
