Inimene on sotsiaalne olevus. Indiviid ei ole võimeline rahuldama enda eksistentsiks vajalikke vajadusi ilma teiste abita. Selleks, et inimene saaks eksisteerida, on tal vaja ühiskonda. Koostöö teistega on vajalik ainuüksi selleks, et säilitada üksikisiku eksistents. Seega, et ellu jääda, peavad inimesed ühinema liiduks nimega „riik“. See annab võimaluse indiviidil tegeleda ühe kindla spetsiifilise alaga, näiteks põllumajandus, kalandus või midagi muud. Need erinevad majandusharud moodustavad terviku omavahel kaubeldes, toetades ja võimaldades üksteise arengut.

Erinevate inimeste vaheliste liitude „süsteemide“ kasulikkus on ilmselge. See võimaldab toimivatel liitudel sooritada tegevusi, mis muidu oleksid võimatud. Riiki võib vaadelda kui ühte tervikud kelle organid, mis koosnevad inimestest, on terviku rikketa toimseks vajalikud.

Kui ühe organi töö saab seda organit moodustavate indiviidide vaheliste probleemide tõttu kahjustada, siis kannatab selle tagajärjel kogu üksus. Et meil oleks funktsioneeriv riik, peavad inimesed omavahel harmooniliselt koos töötama. Mida armastavad suhted inimeste vahel on, seda ühtsema ja hoolitsevama riigi need inimesed moodustavad. Seega on eduka riigi vundamendiks tihedalt ja harmooniliselt seotud inimesed. Selline üksus on võimeline sarnaselt tervele kehale hoolitsema kõikide organite eest.

Riik on süsteem, mille ülesanne on oma kodanike eest hoolitsemine. Riik peab pidevalt leidma võimalusi, kuidas inimestevahelist harmooniat ja armastust suurendada. Et tekiks järjest seotum ja armastavam tervik. Seda kõike saab riik suurendada läbi haridussüsteemi. Haridussüsteem, mis annaks inimesele tunnetuse riigi integraalsest olemusest ja üksikisiku mõjust tervikule. Selleks aga peab olema nõudlus ja seda saavad esitada riigis elavad inimesed. Kas Eesti riik on hästi toimiv riik?