Ka taimetoitlasena ei pruugi peolaud tühjaks jääda!

Eks selle taimetoitlaseks olemisega on nii nagu on - kes teeb sellise valiku selleks, et tervislikumalt toituda. Või luges artiklit, mis tõi välja viis või kümme erinevat põhjust, miks loomaliha inimesele kahjulik on. Mul endal tuli see otsus pärast järjekordset jaanipäeva pidu, kus sašlõkiga liialdatud sai - kõht oli nii paigast ära, et ka kõige ahvatlevamas marinaadis grill-liha pani pilku eemale pöörama.

Sestap saigi seni harjumuseks olnud lihatoidud n-ö "muru" vastu välja vahetatud - loomulikult on tegelik olukord "murust" väga kaugel, seda väljendit meeldib kasutada inimestel, kes oma elu ilma lihata ette ei suuda kujutada või pole nõus proovima.

Jaanipäeva ja uus-aasta pidustuste vahele jääb minu jaoks kaks suuremat sündmust, mida pean peo vääriliseks - sünnipäev ja jõulud. Sünnipäeval otsustasin, et kodus külalisi vastu ei võta ning läksime sõpradega lihtsalt kinno ja pärast pubisse juttu ajama. Jõulude paiku oli muid tegevusi sedavõrd palju, et eriliseks kokkamiseks aega ei jäänud.

Seega otsustasin peolaua katta 2012. aasta ära saatmiseks. Kui päris alguses, veel suve lõpus tundus kujutelm peolauast, millelt ei leia sülti, sinki ja praadi naeruväärne, siis nüüd n-ö "ei jäänud enam muud varianti". Ja tõepoolest - pelgasin ilmaasjata.

Lauale sai toodud suur seenepitsa, millel leidus ka pärlsibulaid ja musti oliive - need kaks viimast on saanud mu lemmikuteks ning figureerivad paljudest toitudes. Samuti leiab laualt veel kartuli, hea juustukastme ning erinevaid värskeid salateid. Erinevaid vahelduseks. Lauale pole otseselt küünlaid ja sädelevaid toidunõusid tarviski - värske salat erinevate paprikatega on juba piisavalt värviline ja lõbus!

Koogiküpsetamine käib taimetoitlase jaoks (vähemasti minul) samamoodi nagu igal teisel. Lauale sai valmistamiseks valitud Virpi sebrakook - lihtne valmistada ning see on saanud meie pere lemmikuks. Samuti jõulumeeleolu jaoks mandariinid ja šokolaadimuffinid.

Ja mis kõige tähtsam - ma olen kindel, et pärast toidukorra ja peo lõppu ei ole kõhus rasket tunnet või vajadust "leiba luusse" lasta. Kui just koogikestega üle ei pinguta!