Jüri Kukk: Venemaad ei saa mõistusega võtta
Venelastele meeldib kannatada. See on üks osa nende elust ja nad naudivad kannatusi. Venemaa on endiselt Teise maailmasõja kaevikutes, kuigi just nemad kaotasid tohutult inimesi, nii omade kui sissetungijate käe läbi. Erinevad hinnangud annavad arvudeks 20-50 miljonit, mis näitab, et ohvritest ei hoolitud. Noored mehed saadeti surmapõlgavale rünnakule ja sakslased taganesid, sest laibavirnad takistasid tulistamist. Ka natsid ei mõelnud venelast nähes pikalt, kas vajutada päästikule või mitte.
Hiljuti küsiti ühes Venemaa telekanalis, et kas sõjas poleks olnud mõttekas inimeste säästmiseks Leningrad loovutada, ja see tõi kaasa suure skandaali - venelased pole veel võimelised sel teemal isegi diskuteerima. Võit on ainus, mis loeb - ohvrid on loomulikud.
Muide, ka meie, eestlased, pole veel okupatsioonist toibunud. Ega vist peagi olema. Mina panen küüditamispäevadel, 25. märtsil ja 14. juunil, põlema leinaküünla, kuid nagu ma ei vaadanud jõulude eel Sofi Oksaneni "Puhastuse" ainetel tehtud filmi, nii jätan vaatamata ka uue filmi "Risttuules." Minu põlvkond teab nii või teisiti, mis juhtus neil karmidel aastatel, kuid tahan elada tänases, mis surub niigi peale ohtralt negatiivsust - pole vaja seda minevikust juurde tuua.
Venemaa elab negatiivsuses ja teiste endale allutamine tekitab neis mingit äraspidist naudingut. Venemaa karjub, et ta on suur ja suur on ka vene rahvas, unustades, et keegi on suur vaid siis, kui teised teda selleks peavad, mitte aga seda iseendale kinnitades. Naabreid karistatakse selle eest, et nood ei vaata Venemaa poole alt üles. Tähtsad Moskva tegelased on öelnud, et Venemaal ja Läänel on üldse vabadusest erinev arusaam.
Ilmselt kannatab Venemaa ära Lääne sanktsioonid ja tunneb sellest veel mõnugi. Piirangud paneks ahastama ehk ainult oligarhid, kes saavad Läänes räpast raha pesta. Õnneks on nende sõna üsna maksev ja pitsitamine võib neid Putini vastu häälestada, mida too ilmselt ei tahaks.
Venemaa ei pruugi aga ära kannatada seda, et NATO kaitseb Ukrainat, Baltimaid ja teisi võimalikke Kremli agressiooni sihtmärke. Sovjetlike venelaste mõistlikkusele ei tasu loota. Samuti ei maksa kuulata Lääne analüütikuid, keda takistavad tõde nägemast silmaklapid.
Mul oli sõber, kes kasvas üles Kohtla-Järvel vene poiste seas. Täiskasvanuna käis ta Ida-Virumaal ja Lasnamäel julgelt ringi, saamata kunagi peksa. Ta lihtsalt tundis venelaste sisemaailma nii hästi ja oskas seda arvestades käituda nii, et oli alati slaavlastele oma poiss. Tema teaks ilmselt, mida praegu mõtlevad Ida-Virumaa muulased.
Praegu räägitakse palju sellest, mida võib Venemaa järgmisena ette võtta. Ilmselt on enamik seisukohavõttudest väärad ja külvavad vaid paanikat. Need lähtuvad sellest loogikast, mille järgi käitutakse Läänes. Venemaa plaane võib mingil määral ette näha see, kes tunneb vene hinge ja oskab korraks nende nahka pugeda.
