Meeldib see meile või mitte, aga tuleb tunnistada, et Ida-Ukraina ja Krimm on siiralt venemeelsed ja sealsed inimesed tahavad hoida sooje suhteid idanaabriga. Nagu näitas ETV saade "Lähetus", pooldab ka suurem osa valgevenelastest autoritaarset presidenti Aleksandr Lukašenkat, keda peetakse Euroopas viimaseks diktaatoriks.

Lääne demokraatia kohta on öeldud, et see on praegu kõigist halbadest valitsemisviisidest parim, mis meil võtta on. Aga ta pole ilmselt parim kõigi jaoks. Pärast veresauna Pekingi Taevase Rahu väljakul nõudis Lääs Hiinas demokraatia kehtestamist, kuid juba siis ütlesid paljud idamaade asjatundjad: läänelik valitsemisviis ei pruugi sinna sobida. Nagu ka näiteks islamimaailma. Paremal juhul sobib neile tugeva presidendivõimuga riik.

Parlamentaarse demokraatia vastu räägib kasvõi see, et teleski on sageli näidatud eri maade seadusandlikes kogudes puhkenud kaklusi. Mõnda ühiskonda arvamuste paljusus ja nende vaba väljendamine ei passigi.

Idamaade üks omapära on patriarhaalsus ja vanade inimeste austamine. Nii on suguvõsa vanima meesliikme sõna seal maksev, seda võetakse austusega ja järgitakse vastu vaidlemata. Sama suhtumine kandub üle ka riigi valitsemisse: riigipea on isake, kes teab tavakodanikust paremini, mis on hea ja õige, ning teda peab tingimusteta toetama.

Samamoodi tundub ette läbikukkununa katse juurutada Lääne demokraatiat Aafrika maades, kus see lihtsalt ei hakka tööle. Aafriklased eelistavad lahkarvamusi lahendada pigem matšeetega tänaval kui parlamendis väideldes. Mustal Mandril on sadu omapärasid, mis ei lase demokraatial esile kerkida või muudavad selle varsti mõttetuks.

Me ei saa Venemaast ega teistest Ida kultuuriruumi jäävatest maadest kunagi sotti, kui me ei süvene nende maailmatunnetustesse ja üritame neile peale suruda läänelikku ühiskonnamudelit. Praegu mängib Venemaa Krimmis Lääne poolt ette mängitud Kosovo eraldumise mudelit, ainult teistpidi. Kogu Ukraina kohta aga kõlbab öelda hiljuti meedias läbilipsanud arvamuse kohaselt: tegu on ukrainlaste kui rahvuse lõpliku väljakujunemisega, mis kulgeb paraku valuliselt, sest venelastele pole see meeltmööda.