Jah, eks see eluke ole meil vähe nadi ja hapu siin tõesti. Samas pole see mingi põhjus pseudoprobleemidega seda veelgi nirumaks muuta.

Inimene, kellel on töö, terved lapsed ja lausa meeski kodus, peaks, no vähemalt võiks olla õnnelik. Aga näe, üks Naisteka lugeja ei saa olla. Sest temal algas nimelt stress. Juba ammu hakkas ja nüüd ei taha ta perega Lapimaale sõita. Raske juhus, ehk aitaks, kui ta hetkeks mõtleks, kui palju on neid, kes ei saa endale maale vanaema juurdegi sõitu lubada.

Veelgi parem, ehk aitaks, kui mõelda, mis on pere. Kas tõesti peab tegema ennastsalgavaid ohverdusi, või on võimalik leida kompromisse? Keegi ei keela ju väsinud pereemal sõita Lapimaa asemel palmi alla.Kui ikka külma ei kannata, siis milleks piinelda ja septembrist saati mossitada.
Selleks ju pere ongi, et üksteisega arvestada ja leida kuldne kesktee.

Velgi nõmedam on kingituste üle nina kirtsutamine. Ei taha kinke, ära võta.Igal meist on õigus neist loobuda.Uskuge, sellise kinke ei taha teised ka, jälle üks mure vähem.

Ei ole olemas kombeid, mida peaks surmanuhtluse ähvardusel täitma. Kui ei taha, ära tee, samas ära hiljem virise, kui penskarina üksi kodus kükitad ja su lapsed jõulukommetest miskit ei tea.

Veel üks asjamees siin Delfis võttis sõna.Dikteeris jõululaupäeva TV kava. Härrale ei meeldi “Üksinda kodus”. No mulle ka ei meeldi, enam. Samas on tuhandeid lapsi, kes pole seda eal näinud. Kui telekast midagi vaadatavat ei tule, on isegi parem. Kes jaksaks viis päeva õgida ja diivanil pikutada. Nii aga ei teki sellist tahtmistki.

Loodetavast pakub ilmataat normaalset ilma. Saab sülle kukkunud puhkust nautida lumes möllates.
Ja pole mingit vahet, kas on jõulud või ei, kas on enne või pärast maailmalõppu.

Tähtis on teha lihtsalt seda, mis pähe tuleb ja tunda rõõmu. Koos olemisest, elus olemisest ja õnnelik olemisest.

Ja seda kõike on ju nii palju, et igasugune stressamine ununeb lihtsalt ära.

Kaunist jõuluaega kõigile lugejatele, eriti aga Kassimammale. Lugejale, kes on üks tore ja vahva memm. Positiivne ja hakkaja.Inimesele, kes on küll tundmatu, aga samas nii oma.