Mingit teadet ühistult või teisi kasside peale vihaseid naabreid ta olevat ei tea. "Kõik inimesed tegelikult austavad mind väga ja kaitsevad ja hoiavad," lausus kassiproua. "Midagi ei ole kuskil rohkem, kui see üks kiusab mind," uskus ta süüdistusi kassipissihaisu osas olevat alusetud.
Ent haisu olemasolu tunnistavad kõik asjaosalised üksmeelselt. Majahalduri sõnul on hädas enamik naabritest. Uriinilehka tundis ka trepikojas pildistamas käinud fotograaf Kiur. Viimase tõdemuse peale vastas Elle aga pahaselt: "Ah, mingu ta metsa!"
Kassidest keeldus Elle kategooriliselt rääkimast. Ta selgitas, et hoolib loomadest väga, kuid lisas kurvalt, et asi on juba lahendatud. "Nendest kassidest me enam ei räägi, neid rohkem ei ole," kinnitas ta korduvalt, et kassid on korterist juba ära viidud.
Igavene valetamine
Kassikoloonia minemaviimise võttis enda kanda Loomakaitse Liit, mille Jõgevamaa piirkonnajuht Katrin Loss väitis kassiprouale vastupidist: "Kassid ei ole veel ära viidud. See juhtub juuli teises pooles kõige varasemalt."
Tühje lubadusi on kassiproua andnud ka varem. 2017. aasta märtsis käis seda sama probleemi uurimas TV3 saade "Kaua võib". Tollalgi kassidega kimpus olnud majahaldur Urve Aron rääkis ka nüüd, et Elle on ennegi kasside kohta valetanud. "Ta on väitnud kohalikule väärteomenetlejale, et tal kasse ei ole. Järgmine päev kõndisin seal maja taga, kutsusin ka väärteomenetleja, et palun vaata, kasse ei pidanud olema, neli tükki hüppas tal seal akna peal," kommenteeris Aron.
Kogu tüli keskmes ja kohal on naabrinaine Maire. Just teda peab majahaldur Urve Aron ka kõige suuremaks kannatajaks. Mairegi sõnul on asi tema jaoks õudne: "Kuna mu korter on vahetult selle korteri peal, kus kassid ja nende perenaine elavad, siis saan mina ka kõige suurema haisu ja öise kakluse-kolistamise."
Elle kassikolooniad olid Maire sõnul seal majas probleemiks juba enne, kui ta sinna 20 aastat tagasi kolis. Kassiproua väljaviskamine ongi ta sõnul viimane õlekõrs võitluses naabriga. "On kasse ära viidud ja samas on ta uued korjanud. Loomakaitse ja politsei on palju kordi käinud tulutult tal ukse taga," kirjeldas ta lõputut muret. "Nüüd sai moodustatud ühistu, kus on põhikirjas sees, et on võimalus välja hääletada. See saigi teoks."
Tüli loomakaitsega
Otsus vanaproua kodust välja visata ajas loomakaitsja tagajalgadele. "Loo moraal: oma kodust peab loobuma vanaproua, kes on aastaid jõudumööda aidanud tänavale sattunud loomi," kirjutas Katril Loss kaks päeva pärast ühistu koosolekut oma Facebooki seinal. Loomakaitsja sõnul oli kokkulepe Mairega, et esmajoones aidatakse kassid steriliseerida ja seejärel leitakse neile kodud. "Selle peale ütles kassi-proua naaber Maire, et ta teeb ettepaneku proua majast väljaheitmise küsimus ühistu koosoleku päevakorrast ära võtta," ütles Loss.
Esmaspäeval toimus ühistu koosolek ja sõltumata esialgsest kokkuleppest helistas Maire loomakaitsjale ja teavitas teda, et siiski hääletatakse kassiproua väljatõstmise üle. "Oleks nad kohe öelnud, et läheb aega, oleks ma ka oodanud," selgitas Maire. "Loomakaitsepoolne esialgne lubadus oli järgmine päev [loomakaitset teavitati probleemist 28.06.2018] kohe asi käsile võtta. Siis ma ka nii sellega arvestasin."
Lossi sõnul pole aga neid asju nii kiiresti võimalik teha. "Kliinik, mis pakub meile väga soodsaid hindu, sest heade annetajate raha ei saa niisama tuulde loopida, puhkab hetkel," selgitas ta viivituse tagamaid.
Samas ei paku loomakaitsjate sekkumine naabritele ega majahaldur Urve Aronile turvatunnet tuleviku osas. "See kassimammi on aastaid lubanud ja valetanud," jäi naabrinaine murelikuks.