Jälitusfunktsiooni kaudu varastatud mobiilile järgnenud kodanik: küsisin meestelt, mis neil toas heliseb, sest alarmi oli välja kuulda
"Üleeile kella kolme ajal käisid kaks pisikest tüdrukut Postimaja H&M-is poodlemas. Poest välja tulles olid neil silmad märjad ja ütlesid, et telefon taskust kadunud. Võtsin enda telefonist lahti "Find iPhone" äpi ja nägime, et see telefon on kuskil seal samas (kuna olime hoones sees, siis täpset asukohta ei näinud)," jagas üks kodanik eile Märgatud: TALLINN'as Facebooki grupis tema lähedastega juhtunut. Lugeja sõnul helistas ta korduvalt ka numbrile 112, kuid sealt abi ei saanud. Häirekeskuse esindaja sõnul ei olnud aga sündmuse infot lõpuks politseile mõtet olnud edastada, sest telefon saadi kätte.
Panin äpi kaudu kadunud telefoni ekraanile kirja, et see on kadunud ja leidjal palun helistada näidatud numbril. Proovisime ka ise kadunud telefonile helistada ja panime ka alarmi tööle, aga keegi vastu ei
võtnud.
Otsisime poe läbi, aga telefoni ei leidnud. Järsku vaatasime, et see telefon liigub mööda Narva maanteed Pirita poole. Helistasin politseisse ja sain vastuseks, et ega nemad midagi rohkemat teha ei saa ja mingu ma ise telefonile järgi ja rääkigu nendega ilusti, äkki saan telefoni ise tagasi. Ei hakanud nendega vaidlema.
Sõitsime parklast välja ja liikusime mööda Narva maanteed kadunud telefoni liikumise trajektoori järele. Lõpuks jõudsime Piritale eramajade vahele ja vaatasime kadunud telefoni asukohanäidu ümberkaudsetesse hoovidesse, kuni äpp näitas kindla maja peale. Maja ees seisis uuemapoolne läikiv must universaalkerega auto.
Maja välisuks oli lahti ja kaks vene meest suitsetasid ukse ees. Kõndisin aia äärde, panin äpi kaudu telefonil alarmi tööle. Küsisin meestelt, mis neil toas heliseb (alarm oli välja kuulda). Alguses ei tehtud must välja, aga uuesti küsides ehmusid ja üks neist jooksis tuppa ja liikus nii, nagu otsiks midagi taga. Mõne aja pärast tuli välja ja ütles tugeva vene aktsendiga, et tema ei kuule midagi.
Peale pikka seletamist ja veel ühe mehe väljatulekut ilmus välja ka telefon. Ümbris oli ümber, aga telefon oli tagurpidi sees ning kõik kaardid-dokumendid ja sularaha olid kadunud. Nende kohta küsides ütlesid nad, et neid pole nad näinud. Lubasin helistada politseisse ja ka see nende mälu ei muutnud.
Helistasin politseisse ja järjekordselt neist abi ei olnud, olid nõus kirja panema kaartide omaniku nime, et kui keegi need leiab, siis politsei teab, kellel helistada. Peale paari minutit politseiga telefoni teel rääkimist ilmus majast välja ka üks naine ja andis meile kõik telefoni ümbrises olnud dokumendid ja sularaha. Ühte kaarti oli juba auk sisse löödud, arvatavasti hakati juba neid hävitama.
Lõpuks saime kõik tagasi, aga vargad jäid karistuseta. Ümberkaudsete
elanikega rääkides selgus, et ka neilt on toast asju kadunud ja Tolmuka tee 36 elanikele laenatud raha ei ole nad tagasi saanud.
Kodanik soovitab oma sotsiaalmeedias kirjeldatud loo lõpus hoida oma nutiseadmetel alati internet ja GPS sees, siis on võimalik ka varastatud telefone leida. Politsei suhtumine pani aga abipalujat imestama.
"Kirjeldatud vahejuhtumilt on helistatud 112-le kahel korral. Esimeses kõnes ütleb helistaja, et õde kaotas telefoni. Telefonil oli jälitusfunktsioon peal ja helistaja nägi telefoni liikumissuunda. Helistaja küsis nõu ning päästekorraldaja andis juhised, et tuleb jälgida, kuhu see telefon lõpuks jõuab. Kuna kõnes teatati kadunud telefonist, siis polnud alust arvata, et telefon on varastatud ning telefoni leidjal ei ole kavatsust telefon omanikule tagastada," ütles Häirekeskuse ennetustöö ekspert avalike suhete juhi ülesannetes Edvi Freiberg. Päästekorraldaja registreeris helistajalt saadud info andmebaasis pöördumisena.
"Teises kõnes andis helistaja 112-le teada, et nad said telefoni pika veenmise peale kätte, kuid ülejäänud asjade kättesaamisega tekkis raskusi. Telefoni kaante vahel olnud raha ja dokumendid olid endiselt kadunud. Seetõttu oli helistajal põhjendatud ootus politsei abile. Kuna kõne lõpuks saadi kõik asjad kätte, siis seetõttu ei edastanud Häirekeskuse päästekorraldaja antud infot politseile," sõnas Freiberg Delfile.
Häirekeskus tunnustab helistajat kiire ja julge tegutsemise eest ja soovitab kõigil, kelle vara on ohus ning vajatakse appi politseid, helistada koheselt hädaabinumbril 112.
Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder ütles, et kui abivajaja helistab hädaabinumbril 112, ei ole politseinik see, kes telefonikõnele vastab. "Hädaabikõnele vastab Häirekeskuse töötaja, kes esmase info põhjal otsustab, kas ja kellele info edasi anda – kas politseile, päästeametile või kiirabile. Kui Häirekeskuse töötaja leiab, et juhtum reageerimist ei nõua ning abijõudusid saata pole vaja, siis registreeritakse kõne informatiivse teatena andmebaasides," selgitas Põder.
"Kahjuks ei edastanud antud juhtumi puhul kõne vastu võtnud Häirekeskuse töötaja kirjeldatud infot politsei korrapidajani, kes saanuks juhtunu asjaolusid analüüsida ja vastavalt sellele võimalusel vaba patrulli appi saata. Tark telefoniomanik oli aktiveerinud oma seadme positsioneeringu ning kiidame pealehakkajaid inimesi, kes oma vara kättesaamise nimel vaeva nägid ja lõpuni otsustuskindlaks jäid. Samas oli inimesel õigustatud ootus politsei abile ja sarnases olukorras ei tasu kunagi riskida oma tervisega, vaid ikka kutsuda abijõudusid," kirjeldas Põder, miks antud juhtumi puhul politsei patrulli välja ei saatnud.
