Iiri lugeja: aasta töötu, kuid elu parem kui Eestis
"Nii kurb, kui see ka ei ole, siis olen ise aasta olnud töötu ja otsin tööd üle Iirimaa, mitte ainult pealinnas, kus elan. Ausalt öeldes on raske leida just erialast tööd. Ma ei hakka kirjutama, mis on mu eriala ja ega see kedagi targemaks ei tee. Mis iganes olukord on Iiri finantskriisiga, on see tõsiselt kohutav, aga see ei tähenda seda, et nüüd viskan siin oma pillid nurka ja lendan esimese lennuga
Eestimaa poole.
Ma ei tulnud siia ainult selleks, et taskud raha täis panna ja siis tagasi koju minna, kuna Eestis ei ole mul ka midagi teha. Kui oleks tööd, siis palk oleks alla igasuguse arvestuse. Ei oleks mingit garantiid riigilt, rääkimata sotsiaalsest küljest. Neil, kellel on Eestiga sidemed kas korteri või maja osas, siis jah, on vähemasti koht kuhu tagasi minna. Minul isiklikult ei ole ei korterit, ei maja seal. Ja oleks liig asuda elama kas esivanema juures või lapse juures. Kas mitte neil endil pole raske ilma minuta?
Ma ei ole enam teismeline ega 30-ndates, kes ehk alustab vapralt uut elu Eestis. Ma tulin Iirimaale esmalt küll ajutise töölepinguga kuueks kuuks, aga sellest sai pikem töösuhe päevani, millal algas majanduskriis ja firma pidi pankroti välja kuulutama. See oli esmalt šokk ja mõtted käisid peast läbi, et tulen tagasi Eestisse. Pikema mõtlemise ja arulemise tulemusel sündis siiski otsus siia jääda, olgu see olukord nii raske, kui ta on. Iirimaal on suht teistsugune sotsiaaltoetuste süsteem ja see aitab tunduvalt paremini ellu jääda.
Töötu abiraha (jobseeker benefits v. allowance) makstakse iganädalaselt ja see ei ole just nii meeletu summa (nädalas 196 eurot pärast eelmise 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmist), sinna juurde elamispinna toetus (makstavast rendisummast peaaegu 80 protsenti). Kõige selle saamiseks aga peab enne olema elanud ja töötanud miinimum 104 nädalat Iirimaal.
Kui konkreetselt endast rääkida, siis summa on iganädalselt 296 eurot ehk 4629.44 krooni. Eestis on kuupalk sama suur antud momendil. Enne 2011. aasta riigieelarve vastuvõtmist ei tea veel palju hakkab olema töötu abiraha, aga kindlasti on võimalik ka sellega ellu jääda ja edasi otsida võimalust uueks tööks.
Mis veel on üks suur pluss,on see FAS (isegi ei tea kuidas selle ametinimetus oleks eesti keeles - ehk töötukassa?) korraldab tasuta palju kursuseid ja ümberõppevõimalusi inimestele, kes on töötud. Ise ka alustasin ümberõpet tekstiilimaailmast arvutile, kuna arvuti on asi, milleta tänapäeval on raske hakkama saada ja miks siis mitte täiendada end ja saada sertifikaat.
Lõpetuseks tahan öelda, et mu sidemed kodumaaga ei ole katkenud, pere ja sõbrad on Eestis. See toob ikka ja jälle paariks nädalaks Eestisse puhkama. Kurb on tulla ja vaadata, et kõik ei ole just nii lilleline kui loed ajalehest või internetist, kus majandus on üks parimaid edasiminevaid EL-is. Tavainimene vireleb ikka samamoodi. Ja uuest aastast saab see veel raskem olema, kui esimesed uhked euro rahatähed näpus miskit peale ei osata hakata. Eriti need kel palk või pension 4500 krooni, siis aga ainult 287.72 eurot kuus. See on ju isegi vähem kui minul töötu abiraha.
Olgu Iirimaa finantskriis nii hull kui ta on, aga ma olen kindel, et riik saab hakkama ja kui ka paljude meelepahaks suurenevad maksud ja vähenevad toetused, jääb siiski Iirimaa püsima. Olgugi Iiri peaministri populaarsus rahva seas momendil alla igasuguse arvestuse ja ka rahandusminister ei ole populaarne.
Ei ole sellest olukorrast kellelgi heameelt tunda, ega mõnitavaid kommentaare loopida, kuna kunagi ei tea, millisesse olukorda mingi riik võib ise langeda. Loodan et asjad lahenevad ja Iirimaa majandus pöördub taas kasvule ja IMFi laenud saavad makstud. Siinne rahvas on visa ja tuleb raskustest välja. Lõppsõnaks tahan öelda, et kusagil ei ole kerge ja pudrumäed ei oota meid kusagil, ole sa eestlane, poolakas, leedukas või kes iganes."
