Minul on Jumala autoriteeti tunnustava kristlasena väga lihtne. Piibel on õige ja vale määratlemise alus. Teine levinud maailmavaade on sekulaarne humanism. Selle maailmavaate alus on usk evolutsiooniteooriasse. Evolutsiooniteooria on loodud, et kujutada maailma ilma Looja ja loomiseta.

Kui lähtuda siiski sellest, et Jumal on olemas, siis:

- Kes on kõik loonud, on selle omanik.
- Kelle oma kõik on, määrab ära kõik reeglid.
- Kui meie tahame, et meil oleks asjad hästi, oleks tark teada, millised reeglid kehtivad ja neid ka täita.

Kuna inimene on patuse loomusega ja meile meeldib loomulikkuses pattu teha, siis vajame harjumuspärase patu tegemiseks südametunnistuse (see on osa meie inimese vaimust, mille kaudu Jumala Vaim annab meile märku) vaigistamiseks vabandusi. Evolutsiooniteooria on üks sellistest filosoofiatest, mis väidab, et saame reeglid ise määrata. Humanism tõstabki inimese jumala staatusesse ja nii üritataksegi patud legaliseerida.

Meie ühiskonda nimetatakse demokraatlikuks ehk siis kehtib nn rahvavõim. Meie ühiskonnas määrab (seaduslikkus mõttes) õige või vale riigikogulaste otsus hääletamisel.

Paradoks on täna selles, et oleme võtnud endale rahvusvahelise kohustuse aksepteerida Euroopa Liidu seadusandlust ülemuslikuna. Teisisõnu on meie riigikogu kui demokraatia kandja täiesti mõttetu.

EL-is aga töötab direktiive välja ei kellegi poolt valitud Euroopa Komisjon. Seega määrab (seaduslikus mõttes) selle, kas omasooiharus on patt või lubatud, käputäis demokraatia kaaperdajaid Brüsselis. Kui need seltsimehed pole jumalakartlikud, siis ka kõik patt legaliseeritakse — võite kindlad olla.

Kas peame seda tunnustama ja nõus olema? Ei pea, sest kuigi demokraatiat pole, siis ametlikult üritatakse seda siiski mängida. Seega võib rahulikul Reimole, Ulrikale ja teistele homokultuuri propageeriatele selgelt öelda — ei taha, ei meeldi.