Komisjoni ülesanded ja olemus on määratletud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning seotud linna- või vallavalitsuse ning nende allasutuste ja omandis olevate ühingute kontrolliga. Hinnatakse linna- või vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vara kasutamise sihipärasust, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele, omavalitsuse poolt sõlmitud lepingute täitmist ning ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

Seadusest tulenevalt on igal omavalitsusel volikogu revisjonikomisjon. Viimaste kohalike valimiste järel, mille käigus ühinesid 18 omavalitsust, on Eestis ühtekokku 215 volikogu ja sama arv volikogu revisjonikomisjone.

Mõnevõrra üldistades: valides omavalitsusele volikogu valitakse samaaegselt ka revisjonikomisjon. Kehtib demokraatlik tava, et nii komisjoni esimees kui ka enamik liikmetest nimetatakse opositsiooni ridadest, kuid ka siin tuleb ette anomaaliaid. Anomaalia eeltingimuseks on ühe erakonna või valimisnimekirja absoluutne enamus volikogus. Halvimal juhul komplekteerib võimuerakond revisjonikomisjoni enamuse, millest püstitub hamletlik küsimus opositsioonile: revideerida või mitte revideerida? Samal ajal on revisjoni tulemuse üle otsustamas kontrollitav valla- või linnavõim ise.

On koolkondi, kes peavad revisjonikomisjoni esimeest "kolmandaks meheks" linnas või vallas. Tänases Eestis see üldjuhul nii pole ja on isegi omavalitsusi, kus näiteks vallavanem või linnapea ongi esimene ja ainus ülimuslik tõeinstants.

Sarnastel juhtudel tunneb opositsioon end nurkasurutuna ning sisuline töö revisjonis asendub lärmaka kriitikaga kõigi ja kõige vastu, mida linnas või vallas võimulolijate poolt ellu viiakse. Kuid kui opositsiooni esindajad kaotavad objektiivsuse ja võimendavad päev päevalt kriitikatuld, esitamata neutraalseid lahendusi ja pakkumata alternatiivseid ideid, muutub ka revisjonikomisjoni sõnum poliitilise võitluse objektiks omaette. Destruktiivne poliitiline kemplus peletab eemale valijad, kelle tähelepanu ja toetuse kasvu nimel tegutsetakse. Võõrandumine omavalitsuse juhtimise ja elanike vahel suureneb veelgi. Langeb ka osalusprotsent valimistel.

Ideaalis peab revisjonikomisjon selgitama välja objektiivse tõe, formuleerima ning esitama oma seisukohad neutraalses ja arusaadavas sõnastuses. Ainult siira meele- ja keelekindlusega tagatakse revisjonikomisjoni väärikas ja konstruktiivne roll omavalitsuse juhtimises.