Google on asendamas kirikut ja Facebook kohalikku omavalitsust
Veel tänapäevalgi kujundavad iganenud usundid meie käitumismalle ja seda sageli rohkem kui tajuda suudame. Aja jooksul on kristlust üritatud küll asendada erinevate muude usunditega alates kapitalismist, kommunismist kuni euroriigi kujundamiseni välja. Iga selline usulahk on loonud enda evangeeliumi alates piiblist, marksismist, vabaturumajanduse teooriatest kuni tänapäeva eluolu kujundavate euronõueteni välja.
Iga selline ajastu on vajanud ka enda kirikuõpetajaid, kelle käest kehtiva evangeeliumi järgi elamiseks nõu saaks küsida. Eelkõige hinnati ikka neid pühakuid, kes Rooma Paavstilt heakskiidu said või temaga palverännakutel kohtunud olid. Selle tava nõuetekohasest täitmisest on kujunenud rituaal, mis peab inimestele sisendama pühaku usutavust. See motiveerib ka kaasaegsetel usulahkudel jagama Milton Friedman preemiaid või punalipuordeneid.
Ordeni või preemia andmine kinnitab rahvale uskumust, et tegemist on eriti kõrge kaaluga pühakuga ja tema heakskiitev sõna on arengutele eriti tähtis ning veel parem kui tehtaks üldse vaid seda, mida pühakutel keelel või meelel. See annab suguharu liikmetele selge signaali, et kui juba pühakojas - näitena Vatikanist, seejärel Kremlist ja tänaseks euroliidust õnnistuse saanud pühak ulguma hakkab siis tuleb temast eeskuju võtta ja sama moodi käituma hakata. Et alluvus riituse läbiviimine psühholoogiliste tõrgeteta kulgeks, siis moodustakse pühakodades kirikukoorid, mille funktsioone täidab tänapäeva meedia. See näitab, et ühiskonnajuhtimine toimub veel tänapäeva infoühiskonnaski loomalike karjainstinktide rajanevatel manipulatsioonidel, millele ei puugi olla suurt ühisosa terve mõistuse ja inimsusega.
Usundi tõsiseltvõetavust on läbi ajaloo kinnitanud ka väljaantud pühakirjatekstide arv. Mida rohkem neid on, seda kindlam saab olema sellele usundile alluva rahva tulevik. Mis peamine - tänaseks oleme jõudnud turumajandusse ja kõik see tuleb ühiskonnale maha müüa. Et seda paremini teha, vajab iga usundi kehtestamine vastava müügipersonali koolitamist. Selleks tuleb nad peakiriku alla väljaõppele saata. Seda funktsiooni on aegade jooksul täitnud nii Vatikan, Moskva kui ka tänaseks Brüsseli ametkonnad.
Paraku hakkab pühakirjatekstide alusel juhitavates ühiskondades raha täitma võimufunktsiooni ja seda peab toetama vastav võimuideoloogiaga. Seejärel hakkavad pangad üle võtma kiriku funktsiooni. Selleks et seda paremini korraldada tuleb lõhkuda põlisrahvaste kultuurilised juured ja traditsioonid ning asendada need tarbimisühiskonna ideaalidega kus kõik müüdavaks muutuks, nii on saanud jõuludest näärid ja vastupidi. Kõik ikka selleks et meie välismaised tulevikuperemehed saaksid sellel müüdaval maal teretulnud olema ja ei pälviks vastuhakku põlisrahvaste hulgas. Sellises ühiskondades on naiivne loota et valitsev eliit teenindaks põlisrahva huve.
Tekib vaid küsimus, milline saab olema uus kirikukord, kuhu me suundume? Kaasaegse kirikukorraks (usundiks) on kujunenud internet. Evangeeliumiks on Google otsingumootor ja kirikuõpetaja rolli täidavad tarkvarainsenerid. Nende loodud omavalitsusliit asub Facebook-is ja mida aeg edasi seda keerulisem on neid väikeriikides kehtivale riigikorrale allutada. See põlvkond nimetab ennast juba täna globaalseks põlvkonnaks. Saamata ilmselt täpselt aru, et see tähendab sisuliselt enda esivanemate kultuuripärandi prügikasti viskamist. Pühakirjatekste leidub selles usundis külluses ja selles osas pole vanematel usunditest vastast ja see tekitab kadedust.
Virtuaalne keskkond võimaldab tavakodanikele ligipääsu maksuparadiisidele nagu see on senimaani kättesaadav olnud vaid suurkorporatsioonidele ja see lahustab praeguse võimueliidi jalgealust ning võimaldab kehtiva võimu vereringeks olevastest maksudest kõrvale hiilimist. See usund on kergemini tarbitav kui pragune ja pidevalt uuenev. Ta loob igale osalejale mulje te just tema kujundab maailma ja suhestub seeläbi maailmaga. Juba praegu kujundab see kaasaegne ususekt edukaid kokkutulekuid, kus igaüks saab enda altariikooni läppari näol võrgupeole kaasa võtta et ühispalvustest osa võtta.
Iga uue usundi tulek vähendab aga vanemate usundite võimu. Kokkuvõttes ei kehti siis enam vanemad evangeeljumid - olgu selleks siis kas vabaturumajanduse muinasjutuaabitsad või marksism. Selge on see vaid see, et kehtiva võimu säilitamiseks on vajalik uutele usunditele piirangute kehtestamine ja see selgitab ACTAde vajalikkust. Iga uue usundi tõrjumine tähendab siinkohal vanade togmade tsementeerimist katmist temale omaste pühakirjatekstidega ja mida rohkem neid piiranguid kehtestada seda vägivaldsem saab olema võimuvahetus.
