Rahvast oli väga palju, kohati oli rahvast tänaval tihedalt nagu trammis! Kõlas muusikat, mängis punt, lastele oli isegi ühel ristmikul üles seatud mini-karussell.

Oli omaette maletajaid, teises tänavas lausa malesimultan. Lapsed joonistasid asfaldile, said lauamänge mängida ja kiikuda.

Pakuti ka head ja paremat: suupisteid, vahvleid, tõelist vanakooli burksi. Oli sooja toitu ja koogikesi, soolast sekka ja ka kuuma toitu. Oli ka eksootilise maiguga asju, nagu näiteks Läti puskarit koos Läti suitsupeki võileivaga, kusjuures sümboolse hinnaga.

Miks meil küll ollakse nii jäigad, et ei lubata kodus valmistada väärt napsi, nagu paistis olevat lätlaste toodang? Paistis olevat täiesti legaalselt toodetud, kauni kujundusega, sildistatud ja originaalses taaras.

Rahvas tundis end igati mõnusalt, liiguti edasi-tagasi mitmeid kordi, koos peredega. Üllatavalt palju hakkas silma viimaseid nädalaid lasteootel naisterahvaid! Ilm oli super – päike paistis, ei olnud liiga palav, kõigil naeratused näol!

Mulle väga meeldis see üritus, võiks sagedamini toimuda või isegi alaliseks muutuda – toimuda aastaringselt kord nädalas või vähemalt kuus.