Viimsi valla kommunikatsioonijuht Elis Tootsman kommenteerib, et kõver teelõik tuli neilegi üllatusena: "Kuna ehitustööde käigus tulid arendaja sõnul välja tee ääres olevad kaevud, mida projekis ei olnud kajastatud (ja mida arendaja ei soovinud välja vahetada uute ja teed kandvate kaevude vastu), siis otsustas arendaja muuta ühepoolselt projekti ja rajada tee kaevudest mööda looklevana. Viimsi valda muudatusest ei teavitatud."

Tee rajamise kohustus oli detailplaneeringust tulenevalt arendajal, ITM Grupp OÜ-l, kelle tellimusel koostati ka tee ehitusprojekt. Ehitusprojekti koostaja oli OÜ Adetex. Tee ehitajaks oli Tallinna Teede AS, kes teostas töid vastavalt arendajalt saadud projektile ja joonistele.

"Korralisel kommunaalameti ringsõidul avastati, et tee on ehitatud teisiti, kui projektis ette nähtud. See toimus vahetult peale asfalteerimist. Arendajale tehti ettekirjutus ja tänaseks on arendaja tellinud projekti korrektuuri ning looklev lõik ehitatakse ringi käesoleva aasta juunikuu alguseks," kommenteerib Tootsman.

Kes vastutab?

Tallinna Teed juhtunu eest vastutust ei võta. Üldaadressilt saadetud kiri vastab, et ettevõte oli alltöövõtja ja ehitas vastavalt projektile. "Tallinna Teed rajas Viimsi vallas Alajaama tee kergliiklusteed alltöövõtjana. Ehitasime vastavalt peatöövõtjalt saadud ülesandele ja projektile. Pärast tööde valmimist selgus paraku, et tööde aluseks olnud projektlahendus, mis võimaldas kergliiklustee rajada olemasolevatest kaevudest mööda, ei oma kõiki vajalikke kooskõlastusi. Seetõttu on otsustatud osa töid uuesti teha," vastab Tallinna Teed AS.

"See on ajutine lahendus, et liiklejatel oleks võimalik käia" annab juhtunusse selgust ITM Grupp Arendus OÜ juhatuse liige Dmitri Maksim. "Selgus, et tee alt lähevad trassid ja kaevud ning tollal polnud võimalik tööd lõpuni viia. Plaanis polnud teed sellisel kujul üle anda, tegelikult pole praegu sel veel kasutuslubagi."

"Järgmine nädal tuleb firma, mis tõstab kaevud ümber. Mai lõpus on tee vallale üle antud," on Maksim nõus ümberehitusest tulevaid kulusid kandma. "Üks variant oli teha tee lõpuni, aga kõveralt. Teine oli üldse mitte lõpuni ehitada. Minu jaoks on oluline, et jalakäijad saaksid teel liikuda." Ta põhjendab tee-ehituse jätkamist ka kõveral kujul valgusega ettevõtte mainele: "Üldpilt on halb, kui pole kõnniteed. See mõjutab ettevõtte mainet. On tavaline praktika, et mõni jupp tehakse ehituses ajutiselt."

Maksim toonitab, et keegi pole süüdi, vaid tegemist on ajutise lahendusega. "Kevadel hakkame kaevusid ümber tõstma ja lõpetame töö planeeritud kujul."