Esimesed mardid tabasin Luha tänavalt. Nemad rääkisid, et saak on hea ja käiakse rohkem korterites kui majades. Pidavat lihtsam olema ja saab saagikoti rutem täis. Vihmast ilma halvaks ega temperatuuri külmaks ei peetud.

Teised pisikesed mardid kes rääkisid, et käivad nii majades kui korterites, kuid viimastes jagatakse saaki heldemalt. Enamasti antakse maiustusi kuid saadud on ka raha.

Kolmas lõbus mardipere luges tänavanurgal oma saaki üle, näppude vahel paistis nii kroone kui ka krõpsupakk. Ühes peres olla pakutud suppi ning saagikotis olevat isegi põdravorst! Küsimuse peale, et millist õnne teie jagate, lasti mul kotist võtta paberilipik, kus kirjas "Pereõnn" - super, seda oligi vaja. Lubati varsti mardijooksule joon alla tõmmata ja koju minna kuna saak juba hea ja vihma sajab.

Mina premeerisin igat mardiseltskonda väikese taskurahaga ja soovisin head saaki. Usun, et tänapäeva kadrid ja mardid järjest enam eelistavad raha tohutule magusahulgale. Päris pisikesed aga tunnevad arvatavasti rohkem rõõmu maiustustest. Saak on saak ja seda pole ilus arvustada - loodan vaid, et masu väikeste vaevanägijate tasu ei kärbi.