FOTOD: Lugu sellest, kuidas ma täiesti tühja tänava ületamise eest trahvi sain
"Märkan nüüd, et kõnniteel, kuhu harilikult sõidukeid ei pargita, seisab järjest kolm politseiautot, neist esimene Škoda, vilkur tagaaknal plinkimas. Teen nagu kästud. Auto aknad on lahti ja iga akna juures seisab inimene. Vabast aknast viipab mulle politseinik ja esitleb end autost tõusmata. Küsib, kas mul dokumenti on. On. Ulatan talle.
Tema mulle, et rikkusite liiklusseadust ja ületasite teed punase tulega. Muidugi ületasin. Miks? Sest teel polnud ühtegi sõidukit ja ma ei kujutanud ohtu ühelegi inimelule. "Kas te teate, et selle rikkumise eest on võimalik teha kuni 400 eurot trahvi?" küsib politseinik.
Ei teadnud. Ega ma ei eitagi oma süüd, ega proovi õigustada – inetu tegu tõesti. Naljakas on muidugi suhelda politseiga läbi autoakna: mina väljas, tema sees – tavaliselt on ju vastupidi. "Kas olete nõus lihtmenetlusega? Trahv 16 eurot."
Olen ikka, vaidlemiseks pole ju alust, aga toredam oleks, kui saaks ainult hoiatuse. "Kas teate, et selle rikkumise eest võib teid karistada kuni 400-eurose trahviga?" Tean küll – te just äsja ju ütlesite, aga ei pea ju tingimata tegema ei 400 ega 16 – võib ju hoiatada ka – see on teie otsustada. "Kui teen 16, siis jääb teile meelde, et me suhtlesime."
Niikuinii jääb – ma pole viimase kahekümne aasta jooksul kordagi näinud politseid jalakäijaid trahvimas, ja seda autost väljumata. Tegelikult pole viimase kümne aasta jooksul üldse politseiga kokkupuudet olnud.
Vaikus ja paberi krabin. "Kirjutage alla siia ja siia." Meenub Stockmanni ristmik, kus on pidevalt ummikud ja paar korda päevas avariid. Ja mina seisan siin, politseiauto akna ees, ja ootan oma trahvi. Ja ei tunne ennast süüdi. Soovitan teil siiski ka hoiatust rakendada – positiivne emotsioon jääb kauemaks meelde kui negatiivne," ütleb lugeja.
Lugu kommenteerib liiklusjärelevalvekeskuse talituse juht Sirle Pai:
Isegi kui jalakäija vaatab korraks paremale ja vasakule, et veenduda, et autot ei tule, võib tegelikkuses näiteks pööret tegev auto märkamatuks jääda. Samuti võib jalakäija teed ületades ju veenduda, et sel ajahetkel autot ei tule, kuid pikemat ristmikku ületades on mõne sekundi pärast juba teed ületamas ka auto. Libedal ajal tuleb arvestada ka sellega, et teed on kaetud jääga ning mõlema, nii auto kui jalakäija, liikumine on ohtlikum ning reageerimisvõimekus seetõttu aeglasem.
Sel aastal on üle Eesti liikluses hukkunud juba viis inimest, kellest kaks olid jalakäijad. Üks neist sattus traagilisse õnnetusse just keelava tulega ristmikku ületades ning paraku sai autolt surmava löögi.
Jalakäija saab foorituld järgides omalt poolt veenduda selles, et tee ületamine oleks võimalikult ohutu. Paratamatult on jalakäija liikluses nõrgem pool, mistõttu tuleks enda poolt teha kõik võimalik, et liigeldes riske maandada. Autojuhil omakorda on võimalik valida sobiv kiirus ning olla eriti tähelepanelik. Vastavalt ilmastikutingimustele tasub olla pigem ettevaatlikum ning valida aeglasem kiirus. Lubatud 50 km/h piirkiiruse ületamine vaid 10 km/h võrra suurendab liiklusõnnetuse korral hukkumise tõenäosust lausa 70%.
Tallinna liiklusõnnetustes hukub kõige enam just jalakäijad. Keelava tulega või vales kohas tee ületamine on väga ohtlik tegevus ning taolise teo toime panemist ei saa pidada nii tähtsusetuks, et karistusena võiks kohaldada hoiatusmenetlust.
