FOTOD: Hüvasti, Tartu Vana Kaubamaja! (1966 - 2014)
See aeg ei olegi eriti kaugel, kui hilisem teaduste doktor, kes mõnda aega pidas Tartu Kaubamajas pesuosakonna (mees)juhataja ametit, tunnistas, et naiste peent pesu jagab ta hästi, aga naisi mitte. Kiisunäoga ja mesisuised nõukogude naised tiirlesid mehe ümber, et hankida peenemat importpesu.
See oli aeg, mil Marati pesukraam lõi hoogsalt laineid Venemaal, ja läbi vajalike tutvuste mõnel sotsmaal reisil käinud tõid naistele peenemat ihupesu, mis osutus õnnetuseks tihti made in SSR-iks ehk Marati uhkemaks eksporttoodanguks.
1966. aasta 20. detsembril lõi Tartu linna tuiksoone ääres uksed valla uus kolmekorruseline kaubamaja, kõrvaltiivas restoran Tarvas. Selle ukse peal ootas šveitser veel 80ndate teisel poolelgi 5-10 rublast "sissepääsutähte". Rublasid oli igal töölkäival inimesel küllaga, aga kõrtsi kohti sai vaid sedamoodi, parimal juhul lihtsalt tutvuse kaudu.
Kuu, kvartali ja poolsaasta lõpud tekitasid kaubamajas tavatuid järjekordi ja trügimist. Hakkajal õnnestus niiviisi vahel ka ilma tutvusteta ja müüjaid altletikaubandusega nuumamata defitsiiti saada. Kasvõi impotrtseepigi või lõngakera. Krempliinkangas käis ainult leti alt, nagu palju muudki. Kooperatiivi liikmepilet aitas mõne ihaldatud asjakeseni. Kaltsu ja vanapaberi talong tõi kappidesse isegi kristalli ostuõiguse.
Eriti hull oli selles kaubamajas hommikuti trügimine ja teineteise tallamine 1991. aastal, kui lihtsamadki asjad olid viidud talongidele. Äkki polnud inimestel kodus enam voodilinugi, ostupaanika missugune.
Tsipa varem oli kehtestatud Eesti ostukaart, et sajad sissesõitnud muulased tühjavõitu poode päris tühjaks ei kannaks. Kas jõudsid aga ostupaanikas voodilinu, Marati dresse ja muud kokku krahmanud inimesed need ka viledaks magada ja aiatööl auklikuks kanda? Ja mida teha kappidesse kuhjunud tassihunnikutega? Kõige hullem lugu on hoopis see, et inimesetele sai külge harjumus kõike saada ja sahkerdada tutvuste kaudu. See tõbi mõnel üle-50-aastasel veel välja põdemata.
Uus aeg tõi kaasa kaubauputuse. Jõudis kätte aeg, mil säravad kaubad ootasid tühjades saalides pikisilmi ostjaid. Kunagine kastehitus - siht peale tööd, kuhu pidi ikka minema - kaubamaja, tolmus ja luitus, vajus unarusse, sest üle tee valmis kerge sammashoone uhke kauba jaoks. Vana ukse all oli hea vihma- ja tuulevarjus oodata magalasse viivaid busse.
TartuTK tütarettevõtte aeg sai täis juba enne oma 50. sünnipäeva. Hingekella löödi 2013. aasta lõpus. Uksed sulgusid lammutuse ootuseks.
Enne äsjast naistepäeva ragistasid ekskavaatorikopad tolmu keerutades maja keskmise osa kallal, kus olid kontoriruumid. Siis läks vasak pool, ja 13. märtsi pealelõunal ampsasid kaks kollast Komatšu ekskavaatorit isukalt veel püsti olnud kaubasaalide seinu.
Nooremad peatusid uudistamiseks, eakamad nostalgitsesid. Fotokad said teha oma viimased klõpsud raginal ja tolmates lahkuvast kaubamajast. Voolikuga saadeti vett kiirlammutamise tolmu talitsema. Kopalõug pures silluseid siit ja sealt ja ehitusest sai suur risuhunnik.
Naljatledes aasiti, kas kusagilt varisevast seinapraost kukub välja ka müüjate poolt tuttavate tarvis peitu pandud defitsiiti. Hämaras oli vanast kaubamajast püsti vaid üks torn. Kunagine linna sõlmpunkt, vana kaubamaja, oligi maatasa. Jääb pühkida veel plankude taha jäävad risuhunnikud. Vanale kohale kerkib suurem ja moodsam kaubakeskus.
