FOTOD: Esimesed seenekübarad on juba metsa all!
Kohe, kui olin jalgratta kõrvale pannud, millega metsa sõitsin, märkasin enda kõrval üht seenekest. Tegu oli minule tundmatu seenega. Olge nendega ettevaatlikud! Ärge kunagi korjake seent, mida te ei tunne. Te kindlasti teate seda, kuid kordan ikka igaks juhuks üle. Mürgised seened on väga ohtlikud. Hea on kodust kaasa võtta mõni tark seeneraamat. Minul kahjuks seeneraamatut käepärast ei olnud. Jätsin seene korjamata ja läksin edasi.
Küll on ikka hea metsas käia. Nii vaikne ja rahulik. Mets vähendab stressi ja viib su iga päeva muredest eemale. Soovitan teilegi: külastage metsa!
Jätkasin oma otsinguid. Otsisin pingsalt riisikaid või kukeseeni. Tavaliselt on just nemad kõige varem metsa all. Ise ma väga suur seene sõber ei ole, kuid minu perekonnale maitsevad seened küll väga. Niisiis ei tahaks ikka tühjade kätega koju minna.
Muidugi püüdsid minu tähelepanu ka metsamarjad (mustikad, pohlad), mida ma samuti veidi korvi noppisin. Kui seeni ei leia, siis vähemalt saab natuke marju koju viia. Nagu ka õunasaak on tänavu nigel, tundub ka, et mustikaid ja pohlasid on metsa all väga vähe. Noppisin need vähesed mustikad, mida silmasin oma korvi ja jätkasin seente otsingut. Leidsin isegi ka vaarikaid. Kuid seeni ei paistnud kusagil.
Hakkasin juba mõtlema, et seente jaoks on tõesti natuke vara. Ei tahtnud küll seda uskuda, aga tavaliselt on see mets ikka hea seene koht olnud ja ma pole kunagi pidanud tühjade kätega koju naasma. Kuid siiski..
Aega läks, aga asja sai ja lõpuks ma ta ka leidsin - oma kaua otsitud söögiseene. Tegu oli pilvikuga. Kahjuks oli ta juba ajahambast puretud ja koju ma teda viia ikka ei saanud.
