Einar Eiland: Harta 12 – ehk vaimueliit tahab saada eliidiks
Igatahes on igasuguste hartade ja sedasorti manifestide toimimise eelduseks see, et need peavad olema arusaadavad nii lehmalüpstavale Maalile kui kingsepp Johannesele. Selliste üleskutsete tekst ei tohi olla mitmetimõistetav, just nii nagu kutsub käituma meie riikliku iseseisvuse esimene "Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele", mille kohaselt - "Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees." nagu me aru oleme saanud pole seda seni maani suudetud täita. Kuid sõnum on siiski üheselt mõistetav ja see on selle väärtus. Vastupidisele sellele selgele üleskutsele seab Harta 12 kahtluse alla meie eliidi eksisteerimise üldse sest selle tekst on äärmiselt mitmetimõistetav. Pigem meenutab tegevus järjekordset kodukulud alla kampaaniat, kus rahvale müüdi kodukulude vähenemist kuid ise mõeldi selle all vaid kortermajade seinte soojustamist. Rahval oli ka eelmisel korral lootus et äkki viiaksegi kodukulud alla aga ei. See oligi ajendiks, miks otsustasin selle kirjatüki kirjutada.
Eesti päevalehest loeme Harta 12 ehk ``Eesti vaimueliidi ja ausat poliitikat näha ihkava rühmituse pöördumine avalikkuse, eelkõige aga poliitilise eliidi poole.`` See on kui vaimueliidi appikarje nagu oleks võimueliit ja ärieliit vaimueliidi keset meresõitu enda paadist välja tõstmas või jonnitakse selle peale et teda pole marjamaale kaasa võetud. Seega peab Harta 12-te võtma kui vaimueliidi enesekehtestamise aktsiooni te taaskehtestada enda positsiooni võimueliidi ja ärieliidi kõrval. Kui meie juhtivajakirjandus olukorda nii väljendab siis eksisteerib meil juba üsna mitmeid eliite, kes omavahel võimu nimel sõjajalale on asumas. Piltlikult tähendab see kodusõda pööbli valitsemise nimel, sest kui eksisteerib eliit siis sellega tõendatakse ka vastaspooluse ehk pööbli olemasolu, kes ei määra midagi ja kellega tuleb käituda kui loomakarjaga. Samas täidab võimueliidi jaoks nii ärieliit kui vaimueliit pööbli rolli ja vastupidi. Seega polegi see harta määratud Maalidele ja Kingsepp Johannestele arusaamiseks, sest pööbel ei määra meie ühiskonna midagi. Määrajaks on eliit. Kui veel täpsem olla siis ühe eliidi asendamine teise eliidiga. Või konsensuse saavutamist kuidas pööbli üle võimu saavutada, kuid see on juba tüüpilise pööbelelitaristliku ühiskonnamudeli tunnus.
Aga mida siis järjekordses deklaratsioonis võib ridadevahelt välja lugeda? Harta 12-st loeme, et
avalikkusel peab olema selge ülevaade poliitiliste ühenduste rahaallikatest - nii avaliku raha kasutamisest kui nende muude tulude algupärast;
Siinkohal on jälle tegemist tüüpilise kodukulud alla juhtumiga. Sest metoodikaid kuidas seda saavutada on alles arutelu objektiks. Seega puudub subjekt, kes teeks ja objekt, mida tegema hakatakse. Võiks öelda otse välja et erakondade rahastamine peab toimuma läbi maksuameti ja toimuma samadele alustele muude MTÜde rahastamisega ja luua üsteemi, kus igal kodanikul on õigus 2% enda tuludeklaratsioonis määratud summa (või oligarhide domineerimise vältimiseks piiratud summa) vabaühendusele määrata, kes tema huve kõige paremini esindab. Olgu selleks kas kohalik padjaklubi või erakond. Seega oleks kohe selge, kes annetab ja kes kontrolli teostab. See lahendaks hoobilt harta teise punkti mille kohaselt: - erakondade loomine, rahastamine ja töö peavad olema läbipaistvad ning erakonnad peavad esindama avalikku, mitte grupihuvi- sest kelle leiba sa sööd selle laulu sa laualad. Aga ei - ikka peab jätma võimaluse tumeda raha sissetoomiseks ja poliitikast äri kujundamine jätkub samas vaimus kui enne. Võimu eliit juba kireski et riigieelarvest rahastamise võiks rahva rahustamiseks ümber vaadata aga kuhu suunas selle kohapeal oli vaid punane udu.
Kui väita et:
valimissüsteem peab selgelt kajastama valija tahet, muu hulgas peab saadikul olema pideva aruandluse kohustus oma ringkonna valijate ees;
Selline väide jätab vabad käed läbi erinevate meediasõdade taktikate kaudu valija tahtega manipuleerimiseks. Valimissüsteem fikseerib antud olukorras vaid läbi meediasõdade kätte võidetud olukorda. Valitav peab sellele süsteemile alluma ja saadikust saab indikaator, kas meediamanipulatsioon ikka toimib. Siin unustatakse seega ära et ühiskondlikud protsessid toimuvad teatavas keskkonnas ja keskkond määrab rahva tahte ja otsused. Keskkond ise on aga infoühiskonnas kujundatav meediakuvandi kaudu.
Kui väita et:
parlamendierakonnad ei tohi monopoliseerida teed võimu juurde, lihtsustada tuleb parteide loomist ning parteiväliste jõudude pääsu Riigikogusse;
Kui parlamendierakonna ei tohi monopoliseerida teed võimu juurde siis järelikult saab tee tõkestada teiste vahendite abil. Seega ei määra parteide loomise lihtsus ena mitte mingisugust rolli. Määrajaks saab olema kolmainsuse liit ja tema poolt loodud pühakirjatekstid, tõekspidamised või ametametnikud.
Kui väita et:
kodanikel peavad olema laialdasemad võimalused oma poliitilise tahte avaldamiseks kui korralised valimised, luua tuleb rahvaalgatuse instrument.
Siin unustatakse ära et kõigil Soome tööle läinud inimestel on need instrumendid kogu aeg olemas olnud. Sellest hoolimata eelistavad nad enda riigi asemel ülese ehitada võõrast riiki. See tähendab et on hääletatud jalgadega. Järelduvalt on järgi jäänud vanad, vaesed või patrioodid. Vanadelt inimestele rahvaalgatus instrumendi kätte andmine tähendab pensionäride padjaklubide arvu kasvu. Poliitilisele tasandile on see täiesti ohutu tasand. Vaestele tähendaks rahvaalgatus töökohtade loomist see on aga EASi mitte kodanikeühenduste rida. Patriootidele ei tohi natsiririigi loomise hirmus rahvaalgatusinstrumente pakkuda ja väljarännanud on enda rahvaalgatust juba näidanud. Seega olukord jääb täpselt nii nagu pragu olnud on.
Kindlasti võib siin leida veelgi tõlgendus viise, kuid seda hullem. Sest see seab kahtluse alla meie niinimetatud vaimse eliidi võimekuse ja olemasolu üldse. Sest reaalsest olukorrast arusaamise ja selle sõnastamisoskus on ikka äärmiselt kesine. Kui võimekus ei küüni enda selguses isegi esimese iseseisvusaegse konkreetsuse tasemele siis see ei ole kriis, see on vabalangemine.
Kui mitu eliiti teineteisele vastanduvad tähendab see kodusõda kus kannatajaks mitte eliit, vaid rahvas. Kui meie edasise arengu määrajaks saab olema aga järjekordne uus eliit, kes selle deklaratsiooni koostas siis näitab see praeguse pööbelelitaristliku ühiskonna püsimajäämise vajadust. Vaimse eliidi eesmärk on olla eliit, nagu leht seda pealkirjastab, mitte ühiskonna, kui ühiselt toimiva kogukonna arendaja. Seda kinnitab ka kohalike ettevõtete kontakti puudumine ülikoolide teadmusbaasiga. Harta 12 olukorra võiks kokku võtta Ülo Vooglaiu sõnadega, mille kohaselt on hämamine kuritegevuse vorm ja see jätkub.
