Eestlanna lugu: mul oli haridus, millest enam kasu polnud ja ma ei osanud hästi inglise keelt, aga sain hakkama!

Tahan rääkida oma loo välismaal töötamisest. Tulin Inglismaale novembris 2012. Olin 60-aastane naine tol hetkel ja mul on ülikooliharidus, millest tänapäeval pole enam kasu.

Minu töökuulutuse peale CV-onlines tuli kolm tööpakkumist - üks kool pakkus koristajakohta kolmeks tunniks ja kaks korteriühistut pakkusid majahoidja kohta. Kolmest majast koosnev korteriühistu pakkus mulle töötasuks 300 eurot kuus. Tööks koridoride pühkimine igapäevaselt, kord nädalas pesemine ja talvel lume rookimine.

See olnuks hullem kui orjatöö. Leidsin sealtsamast portaalist tööpakkumise Inglismaale hooldajaks. Mul polnud aimugi sellest tööst.

Saatsin oma ingliskeelse CV sellele agentuurile. Sain vastuse kolme tunni pärast. Minuga hakkas tegelema töötaja, kes viis kurssi mind tööga ja terminoloogiaga. Üldiselt tegeles ta minuga peaaegu kolm nädalat ja siis oli mul läbi Skype`i tööintervjuu.

Sain kolme päeva pärast positiivse vastuse. Mu inglise keel ei olnud hea, kuid ma ei tea isegi, kuidas ma selle läbisin. Inglismaale saabudes oli mul agendi poolt üüritud tuba ja läbisin 5-päevase koolituse haigete inimeste hooldamisest. Ja nii see algaski. Töölepingu sain kolme kuu pärast. Ma saan õigeaegselt iga nädal palka. Sa pead ise olema hakkaja.

Töötan paralüüsis inimestega. Töö on keeruline, kuid mul on finantsiline vabadus tekkinud. Sa pead olema huvitatud enesetäiendusest, tegema tööd - nagu öeldakse - südamega. Julgema välja tulla oma arvamusega. Tegema ettepanekuid. Mul on ainult positiivne kogemus välismaal töötamisest.

Tiiu Inglismaalt.