Eestlane Kongos: õpetaja oli õpilastest rohkem hämmingus, ehk meetod, mis aitab kuupäeva teada saada
Metoodiliste loov-ja aktiivõppe koolituste järgsed vaatlustunnid annavad põhjust ennast õnnelikuna tunda. Õpetajad kasutavad reaalselt minu tutvustatud meetodeid oma igapäevatundides. Kindlasti üks maailma parimatest tunnetest! Mida (südamega) külvad, seda (südamega) lõikad!
Maalilise asukohaga Logre kooli 6. klassi õpetaja selgitas lastele põhjalikult, kes ma olen, miks ja mida ma nende tunnis vaatlen ning kiitis väga, et minu läbi viidud õpetajatekoolitusest on lastele palju kasu.
Õpetaja kirjutas esimese asjana tunnis tahvlile kuupäeva 1. detsember. Minut hiljem hõikas üks poiss, et kas täna ei peaks hoopis 31. november olema. Siis läks jutt innukalt sellele, mitu päeva igas kuus on. Mul plahvatas kohe, et seda ei pea ju üldse pähe tuupima (jaanuaris on 31 päeva, veebruaris on 28 või 29 päeva, märtsis.... jne). Ja nii näitasingi õpilastele, kuidas omaenda kätt kasutades seda lihtsat asja elu lõpuni õigesti teada.
Armas lugeja, sa ikka tead käenukkide kalendrit? Üks käsi rusikas, kujutades loovalt mägist maastikku, teise käe nimetissõrm "rändajana", algab jutt: rändur alustas oma üheaastast teekonda mägisel pinnal (sõrmenukke mööda), iga mäetipp (sõrmenukk) kujutab kuud, milles on 31 päeva, kahe nuki vahe 30 või vähem päevi. Tagasiteed alustab rändaja juulis, seega juulis-augustis, mõlemas on 31 päeva.
Vasakud käed rusikas, silmad säramas, olid õpilased haaratud. Aga kindlasti mitte rohkem kui õpetaja, kes vähemalt viis korda mainis, et õppis jälle minult midagi uut. Õpetaja teeb tahvlile ka käenukkidest joonise, et ikka kõik aru saaksid, ka visuaalse õpistiiliga õpilased Õpistiilidest rääkisin ka koolitusel.
