See koosolek näeb teoorias välja nii, et laupäeval kell 2 saame kokku ja anname ülevaate, kuidas Kibera koristustalgute organiseerimiskommitee nädala jooksul oma ülesandeid täitnud on. Pratkikas on see siiski suhteliselt paindlik värk – kui nii viisakalt väljenduda.

Osalemine on pehmelt öeldes kaootiline. Võin üsna suuri summasid panustada selle peale, et kell 2 pole mul mitte kellegagi mitte millestki rääkida, sest see Aafrika aeg on vähe erinev Euroopa ajast. Kui pool 3 midagi sündima hakkab, on kena. Kui kell 3, ei saa samuti liigselt kurta. Ausalt öeldes ei säti ennast ise ka kella kaheks kohale saabuma. Mõttetu või nii.

Kui kohale ilmub pool seltskonda, on samuti justkui hästi. Tegelikult pole muretsemiseks liigselt põhjust. Aafrika ongi džunglitrummide kontinent ja palju asju toimib siin läbi meile arusaamatu suhtlusvõrgustiku.

Aga ma läksin nüüd põhiteemast vähe kõrvale. Läheme tagasi sinna pubisse. Istun maha. Laupäevane päev ja pubi on rahvast suhteliselt täis. Aga on ka põhjust. Keegi on ära tabanud, et kui näidata telekatest jalgpalli, siis see rahvale meeldib. Tõeline raketiteadus, eks? Aasta tagasi siin neid ekraane igatahes polnud.

Vaatan siis esialgu Keenia kõrgliiga mängu. Keenia jalgpall pole vist liiga heal tasemel isegi Aafrika kontekstis, kuid mäng ühe Nairobi meeskonna ja mingi teise meeskonna vahel on üllatavalt tasemel ja isegi üllatavalt huvitav. Kuidas mäng lõppes, ei tea, sest teise poolaja alguses lülituti ümber Inglise liiga näitamisele, kus mängisid Liverpool ja veel üks meeskond. Lahkusin enne, kui teada sain, kes.

Püüan jälle põhiteemasse tagasi tulla.

Sahara-aluses ehk Mustas Aafrikas on suhteliselt tavaline, et igasugu tegelased käivad tänaval ja pakuvad kõikvõimalikke asju müüa. Täiesti absurdsetes kohtades ja täiesti absurdseid asju valge inimese seisukohalt, aga tegelikult on siin oma loogika üllatavalt hästi paigas. Selliseid asju lähebki siin tõepoolest vaja. Tõsi, mitte siis, kui olla kohapeal nädal-paar. Kuid tundub, et laupäeviti on valik veidi rikkalikum, kui tavaliselt.

Alustame nendest püksirihmadest – isegi mul on vajadus millegi sellise ostmiseks täitsa olemas, sest vähe viiskamad üritused ees ootamas. Seekord jäi siiski ostmata. Polnud seda sobivat.

Mutrivõtmed, ohutusmärgid ja mingid autode parandamise komplektid – loomulikult tulin ma siia pubisse just nende ostmiseks! Aga võimalik, et kellelgi läheb vaja.

Ilmselt ostavad jalgpalli vaatavad inimesed pubis Fantat või õlut rüübates ka voodipesu ja tekke. Need inimesed tähendavad siinkohal muidugi mehi. Ei, naisi oli seal pubis samuti, aga visuaalse vaatluse põhjal oletan, et nad saabusid siia jalkast ja šoppamisest vähe erineva eesmärgiga.

No ja siis saabuvad päris pärlid. Milline suurepärane valik saunanuustikuid! Mitte et Keenias neid saunu liiga palju oleks, aga Eesti kontekstis oleks see pakutava selgitamiseks vist kõige adekvaatsem sõna. Infoks nii palju, et soomlased on Keenias rikkamale rahvale suunatud saunaäri päris hästi käima saanud, sest selle tervistav sõnum vist toimib.

Siis pesukausid. Tegelikult vajalik värk, aga seekord siiski mitte. Ananassi- ja arbuusilõigud? Läheb kaubaks küll. Söepliidid? Selge “ei”. Viigipüksid? Juba on. Ei! Käekotid? Pole samuti teema. Triiksärgid? Vist siiski mitte. Hambapasta? Mõni teine kord.

Kõige asjalikumaks pakkumiseks osutus – seejuures esmakordselt! – pakike arahhiisipähkleid. Müüjaks üks naine, kelle magav laps kõlkus parasjagu üle õla. Pähklid maksid 10 šillingit pakk ehk meie rahas 8-9 sendi vahel. Ma tean, et Keenias lootusetult kallis, aga vähemalt läks raha õigesse kohta.

Muudest muljetest nii palju, et üks baaridaam, neid on siin vist kokku kolm, küsis, kas ta võib minu arvel endale ühe õlle lubada. Heade suhete hoidmiseks, mind niigi teretatakse siin kättpidi – suhtekorraldus on Keenias tasemel, seda ka võimaldasin. Olen nüüd 1,5 eurot vaesem, aga hulk kogutud sotsiaalset kapitali selle väljamineku loodetavasti aja jooksul korvab.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.