Niisiis, helistab hommikul Kadri ja pakub võimalust järgmisel õhtul osaleda ühel keskkonnaalasel üritusel, kus on piisavalt suur võimalus hankida kontakte täpselt selle jaoks, mida vaja — ehk teha plaanitud Kibera slummi koristustalgud vähe nähtavamaks. Jah, aga ainult üks pisiasi — selliste vähe pidulikumate ürituste jaoks mul küll sobivaid riideid kaasas ei ole. Õigem oleks vist öelda, et mul neid riideid siin õigupoolest väga polegi. Harjunud vähesega läbi saama.

Kus häda kõige suurem, seal ikka abi kõige lähem. Teen midagi, mida ma Eestis mitte ealeski ei tee — nimelt sõidan matatuga (kohaliku mikrobussiga) Nairobi Toi turule ülikonda ostma. Toi turg on selline mõnusalt kaootiline koht, kust saab vist kõike, mida soovida oskad. Kohalikud mzungudki (ehk valged) on seal laupäeviti üsna sagedased külalised. Kuid tuleb öelda, et Toi on Nairobi kontekstis natukene kallis koht ja seal tuleb normaalse hinna saamiseks päris kõvasti kaubelda.

Ma pole vist eriti vilunud turgudelt ülikonnaostja, aga vähemalt on elu õpetanud, kuidas Aafrika turgudel asju ajada. Esimene reegel, mis kehtib samahästi igal pool, on omada piisavalt aega. Piisavalt aega tähendab, et võiks oma pool päeva muretult ära reserveerida. Kauplemine Aafrika turgudel on omaette teadus, aga seda on võimalik omandada ja nautida. Njah, ilmselgel turistil on vist odavam asju Euroopast soetada. Meil tõeti pole vaja minna neile õpetama, kuidas valgele inimesele müts pähe tõmmata.

Lasen ennast esimeste vähe aktiivsemate tegelaste poolt nende poodi kutsuda ja vaatan, mis siis saadaval on. Mingitest ülikondadest pole selles püksipoes juttugi. Mis ei tähenda muidugi üldse seda, et selle kilekotikatuse all poleks võimalik ülikonda osta. Ma arvan, et sealt saaks piisava ajavaru korral isegi traktori soetada.

Ühesõnaga, pintsakud ja püksid muudkui ilmusid ja ilmusid kuskilt. Kas just päris second-hand, aga enamasti third-hand vast siiski. Proovisime ja suhtlesime. Päris nauditav oli kogeda, kuidas potentsiaalset klienti erineval viisil läbi kombatakse. Näiliselt süütult, nagu ikka. Mis su nimi on ja nii edasi.

Paar tundi tuli selles kinos istutuda, kuid lõpuks sai selgaistuv ülikond leitud. Nüüd algas see asja põnevam osa. Palju kõik see värk maksab? Pakkumine tehti 8000 šillingi (ehk nii 75 euro peale). Vahepeal sai jutu käigus ka ülikonnaga sobivat triiksärki soovitud. Kuskilt turusügavustest sobiv särk igatahes välja võluti. Igal juhul olen nüüd kokkuvõttes 30 eurot vaesem ja third-hand ülikonna ja päris korraliku triiksärgi omanik. Olen nüüd nii viisakalt riides, et peaks siin Keenias vist lausa muu tegevuse leidma.

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.