Eestimaist saab eelistada rahakoti, mitte põhimõtte järgi

Kuigi lööklauseks on kujunenud "Eeslista eestimaist", ei saa selle põhimõtte järgi teps mitte toimida. Tänapäeval tuleb teha oma eelistusi ikka rahakoti paksuse, mitte põhimõtete järgi. Kahjuks on eestimaised tooted ikka väga kallid võrreldes välismaiste kaupadega ning tahes või tahtmata tuleb kodumaisele toodangule eelistada välismaist. On küll ka erandeid, kui suuta oma tooteid müüa piisavalt soodsa hinnaga ja otse, jättes vahendajad kõrvale.

Paljud meist on töötud ja kellel on töökoht olemas, see saab nii väikest palka, et peab vaatama, kuidas kuust kuusse ots-otsaga omadega välja tuleb. Väikese sissetuleku juures me ei saa omale kallist kaupa lubada ning kahjuks peab tõdema fakti, et kodumaine toodang kipub kauplustes ikka välismaisest kaubast kallim olema. Näiteks või. Meie Taluvõi või mõni teise nimega või maksab ikka kaupluses sellist hinda, et pigem ostame ikka 500 grammise "Voimixi", "Hea" või millise teise välismaise või või margariini, et vältida liiga suurt arvet.

Ka lihatoodetega on samad lood, sest ka neil on üsna märgatav hinnavahe, kui võrrelda kodumaist ja välismaist toodangut.

Kuidas saaks kodumaise kauba odavamaks ja ostetavamaks muuta? Ilmselt tuleks meie tootjatel toodete hindu alandada ja muuta need meie tarbijale ostetavaks. Üks võimalus hinda alandada on kindlasti see, et tuleks turustada oma kaupu otse ilma vahendajateta. Iga vahendaja soovib toote vahendamise pealt saada oma osa ning tihti võib juhtuda ka selline lugu, et vahendaja teenib tootja arvelt rohkem kui algtootja ise tasu lõpuks oma toodangu pealt saab. Näitena võiks tuua piima ja liha.

Kõige odavamat hinda saab lehmapidajast piimatootja piimakilo eest suveperioodil, mil on piimatootmise kõrghetk ning enam-vähem hind on talvel, kui piimatoodang on väiksem. Kui vaadata aga kaupluses müügil olevat pastöriseeritud piima, siis see lahjaks tehtud lake on ikka üpris soolase hinnaga. Ütleme, et liiter meie tootjate lahjat piima maksab kaupluses umbes 56 eurosenti, aga piimatootjalt kodust võib saada liitri rammusat piima näiteks 30 eurosendiga kätte. Rammus piim on see, mida on lehmapidaja lehmalt lüpsnud ning sel piimal on paks koor peal kui natukeseks seisma jääb. Koore võib inimene piimalt ära riisuda ja valmistada sellest kohupiima, juustu või võid ja panna lihtsalt kohvi peale. Kasud on sees igal juhul.

Sellest toodud näitest võib teha järelduse, et kui inimesed saavad kaubale kohalike lehmapidajatega, et neilt otse rammusat piima osta, siis on väga hästi ning tean, et maainimesed kasutavad seda võimalust pidevalt. Igal lehmapidajal on omad kliendid, kes käivad lehmapidajatelt kodust piima ostmas.

Sama lugu on ka lihaga. Kui inimene peab lihaveist või müüb oma vana lehma kobinaati, siis ta saab sealt õige vähe raha lihakilo eest. Vaadake kui palju maksab lihakilo kaupluses. Poes on see kallis liha läbinud juba mitmed vahendajad ning need on muutnud selle kalliks, teenides ise sellelt head vahendustasu.

Kaotagem vahendajad ja müügem oma tooteid otse, siis saame oma toodete eest väärilist hinda ning ei peaks siis enam ilmselt välismaist kaupa kodumaisele eelistama pelgalt hinnavahe tõttu.