Hiljuti kirjutas Delfi avalikkuse tähelepanu köitnud videost, kus õpilased hirmutult õpetajat mõnitavad ja ründavad.

Selle valguses küsisime oma lugejatelt, millised on nende kogemused seoses õpilaste suhtumisega õpetajatesse.

Toome välja mõned lugejate seisukohad.

Wana Patriarh

Saa vanemaks saad teada, et alati "õpetaja oskused" ei aita. Näiteks ühes Tallinna eliitkoolis oli aastat 5-6 tagasi 12. klassis paar kaaki, keda kartsid kõik õpetajad. Tegemist oli lihtsalt brutaalsete kaakidega. Politsei viis nad aeg-ajalt minema, aga nad tulid jälle tagasi. Probleem lahenes sellega, et nad lihtsalt lõpetasid kooli ära.

Kodanik

Kahjuks tänapäeval ei tee lapsed vahet, kas nende ees on täiskasvanud inimene või omasugune. Puudub igasugune lugupidamine vanemate inimeste vastu ja ka õpetajate suhtes. Endale lubatakse ikka väga palju ja see, mida nad endale lubavad, jääb viisakusest väga kaugele. Muidugi on noori, kellele ei ole viisakus võõras, aga probleemseid ja käitumishäiretega lapsi on praegu ikka väga palju! Ega õpetajadki rõhutavad, et nad on võimetud, nende käed on seotud. Lapsed kasutavad seda ära ja saavad julgust juurde. Praegu on selline olukord, kus nemad võivad kõigile liiga teha, aga neile ei või keegi midagi teha...isegi mitte näpuga puudutada (nende arvates). Vot nii kaugele oleme oma lastekaitsega jõudnud!

Kõik saab alguse kodust

Juba nii mõnigi lasteaiaealine leiab, et võib kõike, mida sülg suhu toob, välja pritsida. Vastutama millegi eest ei pea, sest emmeke alati kaitseb. Alati tehti tema pojale liiga. Kodus on kõik OK. Aga kodus on laps üksi. Lasteaias ja koolis tuleb tal paratamatult teistega arvestada. Kui seda maast madalast õpetatud pole, siis läheb asi koolides ja tänavatel aina hullemaks. Või teine äärmus - 50 eurot pihku ja ära sega.

hehh

On ka vanemate käed seotud - nii nagu on erinevaid inimesi, on ka erinevaid lapsi, mis see laps muud on kui väike inimene, osad inimesed saavad jutust aru, osale on vaja ette teha puust ja punaselt, osale aga aitabi füüsiline noomitus, nii on ka lastega, see viimane on aga keelatud tegevuste nimekirjas ja lastekaitse motoks - last ei tohi karistada, lapsel on alati õigus, need väiksed manipulaatorid aga teavad seda ülihäst.

eestlane

Vaata siin on üks oluline aspekt. Tegemist oli käitumishäiretega lastega. Need ei karda õpetajat ega kedagi. Neil on üldiselt täiesti ükskõik kõigest. Õpetaja võimalus ennast kehtestada on rääkida. Kui keegi tuleb füüsiliselt kallale või mis iganes viisil kehalisse kontakti, siis ei ole õpetajal sisuliselt mitte mingisugust võimalust seda ära hoida, sest kui õpetaja antud situatsioonis oleks õpilase eemale tõuganud, siis oleks olnud jama majas, sest õpetaja oleks siis õpilast halvasti kohelnud ja tema väärikust solvanud. Olen 12 aastat koolis töötanud ja igasugu jama oma silmaga näinud.

Meie koolis

Väike kool, kus aastaid ühe õpilase eestvedamisel kamp terroriseeris nii õpetajaid kui õpilasi. Klassidesse paigutati videokaamerad, paljud vanemad võtsid sellest koolist oma lapsed ära. Miski ega keski ei aidanud. Miks mu tekst on minevikuvormis - sest koolist väljaspool ühte trikki tehes kaotas see noor poiss oma elu.

dd

Olen gümnaasiumi viimases klassis ja terve selle 12 aasta jooksul pole näinud sellist julmust õpetajate vastu. Isegi mitte õpilaste, kus nii jõhkralt ikka mõnitatakse ja vägivallatsetakse.
Mul on sellest õpetajast ikka väga kahju ja eks teeb tema enesetunde veelgi halvemaks see, et meedias täna nii avalikult ja palju räägitud. Kuid need nolgid tuleks küll kuhugi kinni panna.

naine 38

Mul on tore lugeda neid kommentare - need näitavad, et tänapäeval ei ole asi enam nii hull nagu oli minu koolis.

Meie klassi kaagid käitusid nii iga uue õpetajaga. Mõni suutis ennast kehtestada, mõni läks klassist välja ja tõi direktori appi, mõni lahkus koolist. Kui rääkisin, mis toimub, õeldi mulle et nii elu käibki, või et kujutan asju ette. Loomulikult kiusati ka õpilasi ja mina olin üks ohvritest. Kui abi otsisin, õeldi, et kujutan asju ette.

Käisin tavakoolis ja lõpetasin ca 25a. tagasi.

Väga hea, et probleemid avalikuse ette tuuakse. Võib-olla meie klassi kaakide ohvreid tõesti keegi ei uskunud. Ilmselt ei usuks ilma filmita keegi ka seda õpetajat.

Carmen

Eelkõige tuleks tõesti selgeks teha, mida tähendab kasvatusraskustega õpilaste klass ning siis tähelepanu-ja aktiivsushäire - see kahjuks ei ole ainult valede sekkumiste ja kinnituste teel omandatud käitumine. See on seotud lapse psüühika eripäraga (häire on psüühiaatri poolt uuritud ja kinnitatud). Kasvatusraskused (kasvatamatus) - see on juba teine lugu. Enesekehtestamine on omandatav ja õpitav oskus. Õpilastel on liiga palju õigusi, kohustustest aga hiilitakse kõrvale. Kodu ei toeta - vanematel pole lihtsalt aega või siis oskusi. Ka vanematest sõnaotseses mõttes "sõidetakse üle". Usun, et igas koolis on käitumis-ja kasvatusraskustega õpilasi. Nende õpilaste puhul peab tõesti klassi ees olema tugev isiksus, kogemustega, loov, eripedagoogikat tundev, tunnid peavad olema huvitavad ja väga hästi ettevamistatud. Kardan, et sellised õpetajad aga töötavad juba nt Soomes ..... Lubatud palgatõus ja õpetajaameti väärtustamine tundub olema taas üks poliitiline mäng.... Õpetaja lihtsalt ei jaksa ja motivatsioon puudub..... Kuhu meie haridus nõnda jõuab?

olen olnud

sarnastes situatsioonides. Õpetajana. Situatsioon on jama, ei jää muud kui oodata, et kell heliseb, kui hakkad seal seletama ja vehklema ja midagi nõudma, läheb ainult hullemaks. Tõelised abikooli lapsed ei olegi nii pahad, mõnel esineb hoogusid, kus vaja spetsialisti, psühholoogi ja psühhiaatri abi või politsei sekkumist. Üldjuhul saab hakkama, ropendavad muidugi hullu moodi. Tavakoolis võib üks tõrvatilk kogu mee rikkuda ja nii nädalast nädalasse. Ja õpetaja kutse omandamisel selliseid situatsioone, kus 27 klassis olevast õpilasest 10 pidevalt räägib õpetajale peale....sellist küll lahendada ei tulnud ja ma ei oska siiani. Kui ei taha kuulata, vaadata ega lugeda, eilsed spordiuudised on huvitavamad. Pealegi, ega õpetaja ei ole pime, mina küll tabasin mitmel korral provotseeritud olukordi, mida siis kusagilt filmiti. Parim ongi siis käituda kui mööbliese, ei mingit reaktsiooni, mis filmile jääda võiks. Miks üldse telefonid tunnis on, see on ka lõpmatu teema. Muidu kunagi vanemaid kätte ei saa, aga tunni ajal alati kellegi ema helistab.

ema

Oma laste käest ma kuulen päris tihti, kui halvasti õpilased koolis õpetajatega käituvad. Paljud õpetajad on ise ka liiga leebed alguses ja siis kaotavad igasuguse võimaluse oma klassiga toime tulla. Klassiga ei tohi sõbrustada ja ninnu-nännutada. Klassi tuleb juhtida oskuslikult, kavalalt. Ma saan aru, kui tegemist on raskesti kasvatatavate lastega. Ei mäleta mina, et 25-30 aastat tagasi oleks sellist koolivägivalda olnud nii õpilaste kui ka õpetajate vastu. Rahulikult sai koolis käia, Pahasid lapsi karistati ja head said rahulikult õppida. Muidugi oli siis täiesti teine aeg, aga meie riik on ise seda soodustanud. Lapsi ei tohi ju mitte kuidagi karistada ja halvasti käituvad õpetajad samuti pääsevad kergelt. Ega enne ei muutu midagi, kuni pole vana kord tagasi. Koolivorm võiks ka tagasi olla, oleks kõik ühtne ja keegi ei hauguks teise kallal. Mina ei süüdista ei õpilasi, ega ka õpetajaid. Siin peaks riik midagi muutma,laste kasvatuses ka.