Balti jaama turg kui vabaõhukaubamaja
Niisiis Balti jaama turg. Jah, see meenutab pisut vabaõhukaubamaja, sest tõesti leidub seal absoluutselt kõike. Küll uusi, küll kasutatud kraami.
Uued ja teisel ringil riided, jalatsid, nõud, juhtmed, tehnika, mitmes keeles raamatud, uuemad ja vanemad nostalgiat äratavad mänguasjad, vinüülplaadid, kassetid, maalid, igasuguseid rinnamärke ja tinasõdureid, kellasid, milledel Stalini uhke nägu vastu vaatamas. Ja loomulikult ei puudu turult ka söök - liha, kala, köögi- ja puuviljad ning maiustused.
Maiustused, mille hind oivaliselt madal, on kahjuks aegunud või jõuab "parim enne" kätte lähiajal. Liha ja kala kohta kommenteerida ei oska, ent puu- ja juurviljad paistsid täiesti söödavad.
Riiete-jalatsite hinnad küündisid mõnekümne euroni, kuid lai valik oli ka mõnekümnesendiseid. Toiduhinnad olid nagu kaubanduskeskuses.
Muu kraam nagu mänguasjad ja tehnika, seal hulgas juhtmed, maksid samuti mõnest sendist mõnekümne euroni.
Igal-juhul on valik suur ja mõni kollektsionäär võib sealsest oivalisest valikust endale hämmastavaid asju leida, ka kitarr rippus seal nagu jõuluehe. Kui otsimisest nälg tekib, siis nagu juba mainitud sööki jagub seal palju ja igale maitsele.
Siinkohal tekib aga küsimus, et kaua see väga ajale jalgu jäänud "vabaõhu kaubamaja" veel eksisteerib. Kuigi kohtasin mitmeid turiste erinevat kraami uudistamas, siis vaevalt et selline kauplemisplats neile kui puhtast ja ilusast Tallinnast mälestuse jättis.
