Autojuht: närviline bussijuht tegi ukse lahti ja kukkus mind sõimama

Tartus Jaama tänaval arenes reedel kella 17 ajal pingeline olukord. Mina sõiduauto juhina sooritasin Kadaka tänavast vasakpöörde peateele ning jäin liikuma alla lubatud piirkiiruse, kuna ees ootas Sõpruse puiestee ristmiku keelav foorituli. Selle peale ärritus peateel liikunud maakonnaliini bussijuht nii väga, et avas bussiukse ja kukkus korda looma.

Mehe peamiseks süüdistuseks oli: "Keerasid mulle kõrvalteelt ette ja ei sõitnud foori taga ootavale kolonnile piisava kiirusega järele!" Naersin selle peale, kuna mingist ettekeeramisest võis bussijuht ainult und näha, ning küsisin vastu: kuhu mehel kiire on? Meid mõlemaid ootas ees punane foorituli ja niipea see tollel ristmikul roheliseks pöörama ei hakanud. Bussijuht aga ei jätnud jonni ning räuskas läbi avatud bussiukse uljalt edasi.

Pärast intsidenti jäin mõtlema: kas ma tõesti oleks pidanud peateel liigeldud 200 meetrit läbima 65-kilomeetrise tunnikiirusega ja siis autokolonni taga end siniseks pidurdama? Siis oleks närviline bussijuht ilmselt rahule jäänud ega oleks end olematu pikivahega mu masina taha sappa võtnud ja signaaliga tuututama kukkunud.

Üldjuhul käituvad sellised napi vahega sappa tikkujad ka muude manöövrite ajal enam kui ebastabiilselt ning süstivad kõik teiste liiklejate jäetud pikivahed täis. Omamoodi koomiline on alati näha suure hooga keelava fooritule taha lendajaid. Krapsakamad veel vahetavad mõni meeter enne peatumist rida ka. Ilmselt käib nende juhtide peas lotomäng: milline rida kiiremi liikuma hakkab ja suurema kiiruse saavutab.

Mõned head aastad tagasi sai isegi "punase fooritule bingot" mängitud ja alati end esimeseks pressitud. Korraliku adrenaliinilaksu saab küll, sest üldjuhul ei jää kõrvalreas sõitja ka oma tempolt maha.

Sõber rääkis äsja halenaljaka loo reedesest juhtumisest Tartu linnaliikluses. Et sõber on juhtumisi väga kena välimusega blond naine, siis soovis üks uljas mehepoeg foori tagant süstides klassi näidata. Mees ei osanud oma hirmsamas unenäoski aimata, et kurvi taga tegelesid politseinikud just kiiruse mõõtmisega. Nii ta oma klassinäitamisega radarisse lendas ja kinni peeti. Sõbranna aga sõitis lubatud piirkiirusega segamatult edasi.

Äkilisele bussijuhile soovin pikka närvi, kuna minusuguseid "ettekeerajaid" on kogu liiklus täis. Tema kurvastuseks ei arenda kõik juhid enne peatset seismajäämist maksimaalset kiirust. Selliseid probleemseid mittekihutajaid leidub kohe hirmus palju. Bussijuhil tuleb ilmselt peagi ametit vahetada, kuna järgmine kord ei pruugi närv enam vastu pidada.