Arutle, kuidas seletad toidupoes lapsele, mis on hea ja mis halb?

Me kõik oleme kindlasti näinud toidukaupluste kommilettide juures suurte anuvate silmadega lapsi ja emasid, kes püüavad meeleheitlikult kuidagi seletada “ei, me võtsime juba banaani”. Lapsele aga sellest ei piisa ja ta tahab oma — kuidas talle siis seletada, miks ta ei või oma tahtmist saada?

Naisteka Foorumis rääkis lugeja just sellisest olukorrast:

õunad — Märkasin kaubamajas naist kes üritas oma lapsele selgeks teha, et keemia on halb. Laps tahtis mingit roosat multikategelastega keemiajooki, aga ema ütles et seda ei saa, see on halb ja me võtsime juba mahla. Märkasin et korvis oli naturaalne mahl. Laps aga karjus ja nõudis oma.
Kahju hakkas, sest tean et nõudliku lapsega poes on raske, aga hakkasin sügavamalt mõtlema sellele, et kahju kui tehakse selliseid keemiat täis erkvärvilisi plastmassjooke ja üldse maiustusi, mis sellisele väikesele organismile mitte head ei saa olla. Mind kasvatati omal ajal enda tehtud naturaalsele hoidistega ega ei ostetud igasugustt värilist jama, et laps jumala eest vait jääks.
Eks ta üks kasvatuse ja tänapäeva rahaahnuses firmade toodete asi ole…

Kallis lugeja, kuidas toimid sina, kui väike laps hakkab poes värvilisi suhkrujooke või magusaid komme nõudma? Kuidas seletada talle, et need pole tema väikesele organismile sugugi head või vajalikud?