Ja leidub inimene, kes arvab, et see on liiga karm?! Kulla inimene, ma tahaks teada, millised sinu enda lapsed on.

Nurka seisma panemine on klassikaline karistus ja karistus peabki ebameeldiv olema, vastasel juhul pole see karistus.

Ma tõesti ei saa aru, mis toimub mõnede hellikute peas. Sellised vist teevadki tänapäeval neid seadusi, mõistmata, et sellise leebusega tehakse lapse iseloomule karuteene.

Kui me lapsi üldse mitte millegi eest ei karistaks, nagu filmija paistab tahtvat, siis tekiks meil täielik pätiühiskond. Sellise "kasvatuse" tulemusi on tänavatel juba näha: 10-14 aasta vanused pätid, kellel on täielik karistamatuse tunne, sest neid polegi millegi eest karistatud.

Te kaitsete lapsi iga nurga pealt, isegi elu enda eest, et laps ei saaks teada, milline maailm tegelikult on ja millised tagajärjed on pahateol. Tulemus on see, et kui laps ükskord suurde ellu astub, on ta nõrga psüühikaga, ega oska käituda, sest on harjunud, et võib teha, mis tahab. Reaalses elus aga asjad nõnda ei käi ja see tuleb talle täieliku šokina.

Oma tegude eest tuleb vastutada ja teiste inimestega tuleb arvestada – ka lapsena!

Mina ei tea täpselt, mis seal juhtus, aga pelgalt puu alla seisma panek pole küll ühegi pahateo eest liiga karm karistus. See on väga leebe ja inimlik ja lastele sobilik. Kui mind poleks kunagi nurka pandud, poleks ma ilmselt arugi saanud, et ma olen midagi valesti teinud.

Ma ei imestaks, kui varsti hakataks lapse nurka panemist tõlgendama seadusevastase alandamisena. Loomulikult peame lapsi kaitsma inimeste eest, kes tahavad neile halba teha, aga me ei tohi seejuures unustada, et ka laps ise peab õppima, mis on õige ja vale.

Hea lugeja, mida arvad sina? Kas niisugune karistusmeetod on tänapäeval aktsepteeritav? Kas see on õiglane? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !