Argos Kracht: demokraatia pole see, kui hääleõiguslikust elanikonnast võtab otsuseid vastu 0,01% eestlasi

Kaasaegne demokraatia tugineb olulises osas Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile, mille esimesed sõnad on: meie, inimesed! Just need sõnad määravad ära ühe demokraatia põhiideedest, milleks on anda kõikidele inimestele maksimaalne võimalus osaleda ühiste asjade otsustamisel.

Praktilistel kaalutlustel ei olnud Ameerika Ühendriikide loomise ajal võimalik otsedemokraatiat teostada. Puudusid tehnilised võimalused ja oluline osa elanikkonnast oli kirjaoskamatu. Just neil põhjustel ei ole meil tänase päevani õiget demokraatiat, vaid kasutame riigikorrana selle oluliselt nuditud vormi - esindusdemokraatiat.

See ei ole tegelikult ju demokraatia, kui saame korra nelja aasta jooksul valida omale esindajad, kes siis meie eest otsuseid teevad, kusjuures nimetatud esindajad on sageli mõjutatud parteilistest kokkulepetest, erinevate huvigruppide lobitööst ja oma isiklikest psühholoogilistest piirangutest. Olukord, kus meie poolt valitud rahvaesindaja hääletab vastupidiselt meie soovile, ei ole üldse haruldane nähtus.

Lisaks on esindusdemokraatia toonud kaasa teatud mõttes võimueliidi tekkimise, kes hoiab kinni oma saavutatud positsioonist ja rahva enamusega võrreldes elitaarsest seisundist ning privileegidest. Paljud inimesed suunduvad poliitikasse, sest neil on ideaalid, kuid tegutsedes rahvaesindajana ja osaledes tavapärases poliitilises võimuvõitluses, ideaalid lihtsalt ununevad. Rahva teenimise asemel muutub määravaks populaarsus ja häältesaak valimistel.

Täna osaleb ühiskonnale oluliste otsuste vastuvõtmisel 101 inimest, mis on ca 0,01% hääleõiguslikust elanikkonnast. See ei ole demokraatia, vaid pigem demokraatia mängimine. Olukord, kus rahvas on oma võimu delegeerinud - pro forma demokraatia või pigem partokraatia. Kui võim on delegeeritud, siis rahval pole ju tegelikult võimu.

Täna ei takista meid tõelise demokraatia rakendamisel enam ei tehniliste võimaluste ega ka informatsiooni puudumine. Eesti on üks suurima sõnavabadusega riike ja võib-olla ainukesena reaalselt võimeline internetis efektiivselt hääletusi korraldama. Teiste sõnadega, Eestil on nii tehniline kui sotsiaalne valmisolek otsedemokraatiaks.

Ideaalse otsedemokraatia puhul osaleksid oluliste otsuste vastuvõtmisel kõik valimisealised kodanikud. Kuna aga tegelikkus ei ole ideaalne, siis oleks otstarbekas leppida sellega, et otsedemokraatia rakendamise puhul on sageli hääletajate protsent ühiskonnast väiksem kui riigikogu valimiste puhul. Otsedemokraatia rakendamise puhul on osavõtu protsendist olulisem see, et otsustajaid on enam kui 101 ja et neil on huvi Eestis toimuva vastu. Kuna inimestel oleks otsedemokraatia puhul võimalus ise tulemust mõjutada, siis viiakse ennast ka teemaga kurssi. See suurendab oluliselt ühiskonna sidusust ja vähendab võõrandumist.

Rahvana oleme loonud poliitikutest teatud iidolid, uskudes, et vaid võimueliit suudab tarku otsuseid teha ja rahva tehtud otsused oleksid kehvemad. Võimalik, et mõne otsusega nii ka juhtuks, kuid maailma ainukese toimiva otsedemokraatia - Šveitsi näide seda üldiselt ei kinnita.

On aeg lõpetada Eesti rahva alahindamine! See on meie endi otsustada, kas soovime ise otsuseid teha või jätkame endisel moel, pidades partokraatiat demokraatiaks.