Ärge kuulake neid kuulujutte sellest, kui halvad on kutsekoolid!
Paljud arvavad, et kutsekool on õpilastele, kelle hinded ei ole just väga head ning kes tahavad lihtsamat õppimist. Räägitakse, et kutsekoolis tulevad hinded palju palju lihtsamalt ning et kui sa oled põhikoolis kolme-neljaline, siis ametikoolis oled sa koguni nelja-viieline. Need, kes seda räägivad, on tavaliselt kuulnud seda kellegi teise käest, kuid neil endil ei ole kutsekooliga mitte mingeid kogemusi. Aga ka mina olin kutsekoolis õppimisest kuulnud üht-teist ning sealt tuli mõte, et mina küll kutsekooli endale ei vali, sest hinded on küllaltki head ning tulevikuplaanid päris suured. Niisiis, olin kindel, et lõpetan ära üheksanda klassi ning viin paberid gümnaasiumisse.
Üheksandas klassis hakkasin uurima erinevaid kutsekoole ning küsisin sõprade käest, kes kutsekoolides käisid, igasuguseid küsimusi. Sealt tekkis mul endal küsimus, et miks kutsekoole siiski nii maha tehakse? Miks räägitakse nii palju halba? Kutsekoolist saad sa samamoodi hariduse, kuid sul pole lihtsalt vaja teha riiklikke eksameid matemaatikas ja eesti keeles. Sa saad õppida seda, mis sind huvitab ning lisaks omandada ka midagi uut tavalistes ainetes nagu eesti keel, matemaatika, keemia.
Sain aru, et kutsekool on tegelikult palju huvitavam ja meeldivam asutus õppimiseks. Mõtlema pani aga see, et millist eriala ma tahaksin seal õppida. Köök mind üldse ei tõmba, seega koka ja kondiitri eriala jäi täiesti välja. Autotehnikuks ega tisleriks ka väga minna ei tahtbud. Teised n-ö poiste erialad, nagu keevitaja ja ehituspuusepp ka ei tekitanud huvi. Aga ühel päeval arvutiõpetuse tunnis tekkis väike idee, et võiks minna õppima IT-d. Nii sai kinnitust mu soov jätkata õpinguid kutsekoolis.
Tee viis Pärnumaa Kutsehariduskeskusse, kus nüüdseks olen juba neljandat kuud arvutid ja arvutivõrgud erialal õppinud. Mis ma oskan öelda? Hinded ei tule väga kergelt, pead pingutama, kuid kui käid korralikult tundides, kuulad loenguid ning teed kaasa, siis tunnikontrollid peaks vähemalt kolmed tulema küll. Aga need rahva seas liikuvad jutud sellest, et kutsekoolis ei pea üldse pingutama ning töid on ka väga vähe, on täiesti valed. Muidugi oleneb ka sellest, milline kutsekool valida. Nimesid nimetama, kuid ma tean ühte kutsekooli, kus minu erialal ei pea mitte midagi tegema, sest õpetaja magab tunnis ning laseb õpilased poole päeva pealt ära. PKHK on aga igas mõttes väga hea kool — siin on toredad õpetajad, küllaltki kokkuhoidvad klassid ning ma lihtsalt ei oska midagi halba öelda.
Ma tahaksin lihtsalt seda öelda, et noored, keda huvitavad mingid erialad kutsekoolide eriala valikutest, võiksid minna kutseharidusteed. Ärge kuulake neid kuulujutte sellest, kui halvad on kutsekoolid! Tehke ise oma valikud ning veenduge selles, mis on tõde ja mis vale!
Lõpetuseks — miks siis ikkagi valida kutsekool? Sellepärast, et sealt saab samuti hariduse, kuid positiivne on see, et sa saad rohkem õppida seda mis sind huvitab kui seda, mis sind absoluutselt külmaks jätab. Sa ei pea õppima neid tavalisi aineid, millest enamusi oled juba 9 aastat tuupinud. Ametikooli eelis gümnaasiumi kõrval on ka see, et seal ei ole tunniplaan täielikult paigas, see muutub vahel iga nädal ning parim osa on see, et nii mõnelgi päeval algavad tunnid alles pool 11 või isegi pool 1. Nii et, noored, kes tunnevad, et magamisajast jääb puudu, saavad selle probleemi unustada. Mul oleks nii palju veel lisada, kuid ütlen lihtsalt seda, et kutsekool on sama hea valik kui gümnaasium, kuid võib-olla kellegi jaoks isegi parem.
Kas gümnaasium või kutsekool? Kirjuta meile oma mõtetest noortehaal@delfi.ee!
