"Appi, ma olen nümfomaan!"
Ma vaatan mehi isegi möödasõitvates autodes või poe järjekorras ning püüan aru saada, kas nad mind märkasid ja kas nad näiteks tahaksid minuga seksida. Saan aru, et see on haiglane, vägagi. Kuigi see, et mehed naisi vaatavad ja neid ihaldavad, tundub ühiskonna moraalinormide piires suhteliselt sallitav või isegi õigustatav tegevus olevat — nad on ju mehed.
Kui meestel on mitmeid naisi, siis on nad nö. tegijad, kui naistel mitu meest, siis on naine tõupuhas lits.Paraku.Selline must-valge suhtumine/topeltmoraal.
Seejuures pole ma vaba naine, perekond olemas, lapsed ja elukaaslane. See teebki asja eriti hulluks.
Mõned kuud tagasi leidis meie peres aset suuremat sorti tüli ja ma mõtlesin esimest korda elus lahkuminemise peale. Läksin nii hoogu, et tegin lausa tutvumisportaali konto. Sain hunniku kirju ja leidsin ka inimesi (mehi), kellega netis suhtlema hakkasin. Minu mehel seejuures polnud aimugi, et ma lahkumineku juttu päris tõsiselt olin rääkinud. Ühega neist meestest sain reaalselt kokku ja oligi korras — liblikad kõhus, mõte liikus ainult ühes suunas (nii et kummutan väite, et ainult mehed alumise otsaga “mõtlevad”). Õnneks päris petmiseni asi ei läinud, kuid ma oleksin väga tahtnud selle mehega voodisse jõuda.
Oma mehega leppisin siiski ära ja seega lõpetasin ka suhte “netimehega”. Nüüd siis avastasin, et tegelikult tahan väga selle viimase mehega voodisse jõuda. Eks see ühelt poolt tulene sellest, et mu enda kodune voodielu ei paku mulle suurt midagi.
Nüüd siis põen hullult — ma oleksin nõus hakkama armukeseks, hea, et see inimene minust nii kaugel elab, muidu lähekski asi käest ära. Süümekatest ma parem ei räägi. Mõtlen oma laste peale, nende isale. Elukaaslane armastab mind ja minagi hoolin temast, kuid paraku voodis kahjuks ei klapi.
Arvan, et kui ma tänaval jm. mehi vaatan ja nendega seksimist ette kujutan, siis ei ole see nii laastav kui teise mehega voodisse minek. Olen selline alati olnud. Ma ei tea, kas rääkida sellest oma mehele või mitte, ilmselt oleks see Pandora laeka avamine. Olen nümfomaan, kes kahjuks on leidnud endale reaalse käega katsutava ihalusobjekti. Ilmselt pole ravimeid, mis sellist asja kuidagi ära hoiaksid, see oleks liiga lihtne.
Ma tahaksin, et oleksin normaalne naine, kes on rahul oma mehega. Lähen lihtsalt hulluks oma rahuldamatusega, tahaksin, et see terve elu kestnud “jooksuaeg” lõpuks mööda saaks…
