Tuntavat pahameelt on tekitanud seaduseelnõu projekti uus kriteerium, mille järgi loetakse püsiasustusega väikesaarteks vaid neid saari, kus elab rahvastikuregistri andmetel vähemalt kolmele väikesaarel asuvale elukoha aadressile registreeritud kokku 10 inimest.

Taolise elanike alammäära jõustumise korral langeksid praegusest väikesaarte seaduse nimistust välja ning jääksid senisest saarevahi riiklikust rahastamisest ilma koguni kolm väikesaart: Kõinastu, Osmussaar ja Kesselaid, kus elab käesoleva aasta jaanuari seisuga vastavalt neli, viis ja kuus inimest. Lisaks sellele piirab see oluliselt ka uute väikesaarte nimistusse lisamist, koos sellega nende arengut.

Ilmselgelt on eelistatud riiklikul tasandil kulude kokkuhoidu väikesaarte jätkusuutlikkusele. Maaelu suretamisega on ühele poole saadud, nüüd siis järg väikesaarte käes.

Manija elaniku Mark Soosaare hinnangul on eelnõu koostatud kabinetivaikuses või mõne erakonna tagatoas ning ta ei näe mingit põhjust palju algelisema seaduse kehtestamiseks. Ja nagu Eesti Saarte Kogu liikmete kirjavahetusest selgub, on seda meelt teisedki väikesaarte esindajaid.

Aegnalased on pakkunud, et seoses riigi soovimatusega tagada väikesaarte jätkusuutlikkus, tuleks täiendada uut väikesaarte seaduseelnõud järgmiselt: "Kõik Eesti Vabariigi väikesaared, kuhu ei ole registreeritud vähemalt kümme elanikku, arvatakse Eesti Vabariigi koosseisust välja ja loovutatakse Soomele või Rootsile."