Rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit rõhutas rahvaloendust analüüsides, et just elamistingimuste loomine ja säilitamine maal on see, mille abil saaks riik rahvaarvu kahanemist vältida.

Pöördusin ettepanekuga idee rakendamiseks ääremaadelt valitud saadikute poole, kuid kahjuks jäid need reaktsioonita. Ainus saadik Ester Tuiksoo reageeris väitega, et ettepanekud on arutelu väärivad, kahjuks opositsioonis olles ei ole võimalik ellu rakendada.

Pole tõsiselt võetavad parteide ettekäänded arengu tagamise mittevõimalikkusest, õigustades samas taandarengut tulevaste põlvede arvel ressursside kasutamise välistamisega, eriti mõistusevastane on selline määratlemine tingimustes, mil veerand töövõimelisest elanikkonnast pole kaasatud arengus (100 tuhat töötut + 100 tuhat meie töötajat välisriikides).

67% ääremaalastest peab töövõimalusi ääremaal pigem kehvaks,. 15-74-aastastest ääremaa elanikest vaid 6% on ettevõtjad, 46% palgatöötajad, 22% pensionärid, 14% õppurid ning 10% kas kodused, lapsehoolduspuhkusel või töötud.

Klassikaliselt on käibemaks käibe reguleerimise instrument, mida mõnedes riikides kasutatakse kui kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavat. Euroopa Liidus on käibemaks üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel, eesmärgiga reguleerida tarbimist.

Käibemaks Eestis on riiklik maks, kehtib ühtemoodi lihtkorras kogu riigis.

Seadusandlikult pole Eestis määratletud käibemaksu eesmärke ega funktsioone, vaid on määratletud majanduslikus mõttes kaudse maksuna, Eestis kasutatakse käibemaksu eelarve tulude lihtsustatud ja moonutatud universaalse allikana, eelarve defitsiidimaksuna, tarbijaid koormava maksuna. Käibemaksu taoline põhjendamatu kasutamine on aidanud poliitiliselt varjatult ja näiliselt juurutada nn maksude vähendamist.

Tegelikkuses tõstab käibemaks Eestis oluliselt maksukoormust igal tootjal ja tarbijal ääremaal, olenemata maksevõimest.

Kuidas tagada Eesti majandusedu, tõsta elatustaset ja suurendada heaolu on kompleksprobleem, mida pole võimalik hetkega lahendada. On vaja eelkõige iga eestimaalase aatelist ja eetilist soovi rakendada efektiivseid meetmeid ääremaa arengu edu edendamiseks.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul on toote kohalik päritolu tarbijale üldjoontes toote usaldusväärsus, tervislikkus ja kvaliteet. EMORi tarbijauuringu järgi koguni ligi 80% tarbijatest usaldab kõiki tooteid, mis on valmistatud Eestis kohaliku tootja poolt.

Käibemaksu mittekasutamine kohaliku toodangu tarbimisel tõstab reaalselt elanike ostuvõimet ja elukvaliteeti igas tähenduses, tõstab sotsiaalset kindlustatust, parandab psühholoogilist kliimat. Tarbijatel peaks olema valikuvõimalus: kas osta kallimat ja keemiavabamat kodumaist või odavamat ja ohtralt mürkainetega töödeldud lõunamaist toidukaupa. Vähem keemiat on Eestis ja teistes põhjapoolsetes riikides kasvatatud köögiviljades seetõttu, et talv ja madalad temperatuurid annavad meile võimaluse taimehaiguste looduslikuks tõrjeks. Käibemaksu mitterakendamisel kohalikule toodangule muudab hinnad konkurentsivõimeliseks välismaiste analoogsete kahtlase väärtusega toodete suhtes.

Riigieelarve allikana kasutatav käibemaks, selle rakendamise muutmine kohalikule toodangule ei mõjuta riigieelarve seisu, sest kulude vähendamise tulemusel suureneb samavõrra tootjate kasum ehk paranevad ettevõtjate investeerimisvõimalused. Idee haarab vähem kui 6,1 % kodumaise toodangu käibemaksusummast, seega ei peaks riigieelarvesse probleemi tekitama, küll aga soodustab regionaalset valimispiirkonna arengut, parandab tööhõivet, parandab kohalike tootjate konkurentsivõimet jne.

Käibemaksu mittekasutamine ääremaadel tekitab positiivse ahelreaktsiooni. Vabastades ääremaal toodetud tootjad ääremaal müüdud kaubale käibemaksukohustusest alaneb selle kauba hinda tõstes ostuvõimet vaesel elanikkonnal, annab võimaluse tootjal luua täiendavalt töökohti kohaliku toodangu realiseerimiseks ja tootmise laiendamiseks, muudab ratsionaalsemaks ja operatiivsemaks realiseerimistsükli, suurendab turismi mahtu müüdava kauba ja teenuste realiseerimiskäibe kasvu kaudu, tõstab ääremaa elanike elukvaliteeti.

Kui poliitikud ning riigiametnikud ei taha ääremaade probleemiga tegelda, siis tuleb seda meil valijatena neilt kõvahäälselt nõuda